[text]

Täna on

Tartu Ylikooli Geoloogia Instituudis dateeriti hiljuti Rapla maakonna Palukyla hiiemäe kiviaiast leitud söeproov ajavahemikku 1780+/- 40 aastat. Kas kiviaed rajati kunagi hiie või seal asunud ohvripaiga kaitseks, pole selge.

Arheoloogide tähelepanu pälvis kiviaed seetõttu, et selle rajamist majanduslikel kaalutlustel on raske põhjendada. Aed on ehitatud poolkaarekujuliselt sulglohku piirava järsu nõlva keskele. Kuna tegemist on hiiemäe ühe osaga, on oletatud, et aed võib olla seotud paiga pyhadusega. Palukyla hiiemäe kohta leidub rikkalikult pärimust, mis kõneleb selle pyhadusest ja mäe eri osades toimunud palvetest ja ohverdamistest.

Söeproovid koguti eelmisel suvel toimunud arheoloogilistel välitöödel. Uuritud 1,5 m x 4 m suuruselt alalt kivide vahelt ning mujalt lähiümbrusest ei saadud arheoloogilisi leide (v.a. paar aknaklaasi kildu). Kyll aga koguti kivide vahelt ja aia alt rohkesti suurte tykkidena säilinud sytt.

Algselt umbes 1 m kõrgune kiviaed on praeguseks pea täielikult pinnasesse mattunud. Yhe teooria kohaselt võidigi aed laduda selleks, et takistada pinnase vajumist lohku. 2003. a. toimunud Maavalla Koja hiite ylevaatuse prooviaasta välitööde käigus leiti Palukyla hiiemäelt teisigi kiviaedu. Samuti leiti rohkesti kuklasepesi, mille asukad hiljem määrati looduskaitsealusteks palukuklasteks.

Palukyla hiiemägi võtab enda alla paarikümne hektari suuruse maa-ala ning selle koosseisu jääb ka nn Reevimäe nõlv. Taolisi pyhakohti on teada ka meie hõimurahvaste juures.

t_palu_hiis.gif

 

 

Palukyla hiiemägi

t_palu_aed16.gif

 




Kiviaed 10216. (2003) a. sygisel

t_palu_aed17.gif

 

 

Sama koht 10217. (2004) a. suvel


Maavalla Koda