11.03.10218 (2005) 250 aasta vanuse leppe jõustumine annab saamidele lootust

Käesoleva aasta mais lõpeb viimane Rootsi ja Norra vahel sõlmitud põhjapõdrakarjatusleping selle kohta, kuidas Rootsi saamid võivad suvel põtradega minna mererannikule ja Norra saamid jälle talvel Rootsi aladele talvekarjamaadele. Mitu aastat on käinud nõupidamised uue lepingu yle, kuid kokku ei suudeta leppida. Kui selleks ajaks uut lepingut ei sõlmita, jõustub 250 aastat vana Lappecodicillen selles osas, mis põdrakasvatust puudutab. 10. veebruaril teatas Rootsi valitsus, et soovib Lappecodicilleni jõustumist.

Lappecodicillen on saamide Magna Charta. Kui Rootsi/Soome ja Norra (Taani) leppisid 250 aastat tagasi kokku riigipiirides Põhjas, kuulus piirilepingu juurde yks lisaprotokoll saamide õigustest - Lappecodicillen. Enamjaolt sätestas see, et saamid võivad teha seda või toda teises riigis. Aga selles olid saamide õigused ka nii põhjalikult ära seletatud, et ajaloouurijad on nimetanud seda lisaprotokolli saamide Magna Chartaks ehk saamide konstitutsiooniks.

Seda piirilepingut ja Lappecodicillenit pole iialgi tyhistatud. Aegamööda on vaid tulnud selle asemele täpsemad seadusesätted, nagu näiteks Deanu (Teno) kalastusmäärused. Ka Norra ja Rootsi valitsuste vaheline põhjapõtrade karjatusleping on tulnud selle asemele.

Mis toimub? Kas Rootsi valitsus mõistab, kui suure teene ta sellega teeb saamidele? Või on see julm diplomaatiline mäng Norraga Rootsi poolt (põhjamaad omavahel võivad seda lubada, sidemed on nii tugevad), ja Rootsi tegelikult ei mõtle lasta sel lepingul jõustuda? Saami raadios on iga päev arutletud selle yle, mida selle lepingu jõustumine kaasa toob. Rootsi saamid saaks hulka rohkem karjamaid Norras ja Norra põdrakasvatajad on hirmul karjamaade kaotuse ees. Ehk see on yks tagamõte, saami rahvast tylli ajada?

Aga see on vaid asja yks pool. Uudistes arutatakse, kas Lappecodicilleni jõustumine tähendab ka saami kylade oma kohtumajade tagasitulekut. Või milliseid kalapyygiõiguseid teispool piiri see toob, või kauplemisõiguseid. Või kas see annab saami noormeestele õiguse sõjaväeteenistusse mitte minna. Sest kõik need asjad on Lappecodicillenis kirjas.

Võib-olla annaks selle 250 aastat vana lepingu jõustumine saamidele usku võitluses oma maaõiguste tagasisaamise eest. Yks takistus sellele on ju, et paljud lihtsalt ei usu asja õnnestumisse peale pikka assimileerimispoliitikat ja arvavad, et kuigi meil kunagi ammu olid õigused oma maale, siis see ei päde enam tänapäeval ja las jääda vaid muistsed mälestused.

Roheline Värav