Hilissuvel peaksime tähistama lipupäevana Ymera lahingu 795. aastapäeva. Kindlat kuupäeva aga ei teata (ilmselt leidis too lahing aset 1210. aasta hilissuvel), kirjutab Pärnu Postimees.
Et meil ikka mitu pyha kokku langeb, sobiks selleks 24. august – pärtlipäev, rukkiema ehk rohuema, kapsapeade pööramise ja lambaniitmise päev.
Teadupärast purustas 1210. aastal lõunaeestlaste malev Koiva (Gauja) parempoolse lisajõe Ymera (Jumara) suudme lähedal sakslaste (Mõõgavendade Ordu ja Riia piiskopi) ja nendega liitunud latgalite ning liivlaste väe.
Kummaline kokkusattumus, kuid juba 1210. aastal sõlmisid sakslased kokkuleppe venelastega (Polotski vyrstiga), et eestlaste rynnakute vastu end julgestada. Sellest paktist kirjutas ka Läti Henrik oma Liivimaa kroonikas.
Seega peaks meie president kinnitama Ymera all saavutatud teise võidupyha kuupäeva, nimetama pidustuste korraldamise toimkonna, saatma kutsed kõrgetele kylalistele, teiste seas Läti, Venemaa ja loomulikult Saksamaa presidendile. Ka Vatikani esindaja peaks kutsuma.
Sel võidupäeval tähistaksime anastajate, agressorite ja diktaatorite (paavst Innocentius III*) yle saavutatud yyrikest, aga olulist võitu.
Seda enam, et Ymera lahingu võitis ju eestlaste demokraatlikult meelestatud maavanemate yhendus. Tookord suutsid omaette elavad maakonnad koonduda ja yhiselt vallutajate vastu astuda. Hilisematel aastatel yhe mytsi alla koondumine enam väga ei õnnestunud ja teadagi, mis oli erimeelsuste tagajärg.
Valga- ja Viljandimaa peaksid aga yle vaatama oma lõunapiiri. Ymera on Valmiera lähedal, aga Võnnu lahing toimus ju Cesise all. See linn asub tykk maad lõuna pool.
* Meeldetuletuseks seda, et Innocentius III oli paavst aastail 1198–1216. Sel ajajärgul sekkus ta otsustavalt Saksa-Rooma troonitylidesse, muutis Inglismaa, Aragoni, Portugali ja Bulgaaria oma vasallideks. Korraldas 4. ristisõja ja ristiretke preislaste vastu; kinnitas Mõõgavendade Ordu asutamise (1202) ja aitas kaasa inkvisitsiooni loomisele. Kas pole tema teod sarnased diktaatorite tegudega 20. sajandil?