Sajad inimesed Põlva- ja Võrumaal on jäänud ilma oma toonela teele saadetud vanemate Rosma ristimetsas asunud hingepuudest, mis jäid ette Põlva-Võru maantee remondile. Kohalikud elanikud mäletavad, et karvane käsi sirutus samade puude järele ka sygaval nõukogude ajal, kuid siis yyratu aja- ja elulooga puid säästeti, kirjutab homne Koit.
Põlva kirikuõpetaja Yllar Kask teab rääkida, et Rosma kalmistu juures Võru maantee serva palistavast ristimetsast pajatavad juba Põlva legendaarse kirikuõpetaja Johann Georg Schwartzi (1820-1868) yrikud. Ja see on ka usutav, sest vanimad langetatud puud olid aastaringide järgi otsustades umbes 180 aasta vanused. See fakt aga ei takistanud otsustajaid neljapäeval objektile saemeeste saatmist, kes tööga kohe pihta hakkasid.
Olgu öeldud, et lõplik otsus metsa raadamiseks syndis Põlva vallavalitsuses päev varem ehk siis 11. mail. Metsaseaduse kohaselt võibki raadamine (mets raiutakse selleks, et kasutada maad muul otstarbel peale metsa kasvatamise) toimuda kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldusega, kui selleks on eelnevalt saadud keskkonnaministri volitatud esindaja nõusolek.
Laastamistöö oli seaduslik
Konkreetne laastamistöö oli seaduslik. Seda muidugi juhul, kui vaadeldakse kitsalt kirja pandut ega peeta miskiks kirjutamata seadusi. Just seetõttu tundsid ennast eile väga halvasti nii saemehed, aga ka näiteks yks keskkonnainspektsiooni töötaja, kes ei häbenenud ajakirjanikult toimuvast kuuldes tunnistada teda haaranud vappekylma. Rääkimata siis kohalikest elanikest ja neist, kelleni uudis ristipuude mahavõtmisest jõudis äsja või pole veel jõudnudki.
Põlva vallavalitsuse majandusnõunik Ylo Plakso ytles samuti, et tehtud otsus ei kuulunud parimate kilda, kyll aga kinnitas mees selle möödapääsmatust, viidates teeremondi graafiku segipaiskamisele. «Kui oleksime teinud vastupidise otsuse, oleks tööd mõneks ajaks seiskunud ja valmimistähtaeg nihkunud. See tähendanuks osade tööde ymbertegemist, aga ka uusi läbirääkimisi teetrassi ymberprojekteerimiseks, samuti läbirääkimisi kohalike maaomanikega, kellega pole Kagu Teedevalitsusel läinud aga nii hõlpsasti kui proovitakse väita,» loetles Plakso ning lisas, et kaasnenud oleks ka olulised rahalised kulutused.
Samas kinnitas yks maaomanikest, et kui algselt oli ta osakese oma valdustest tee heaks valmis loovutama hinnaga umbes 45 000 krooni, siis viimane hind, mille ta välja käis, ja mis on ka hetkel jõus, oli 19 500 krooni. «Aga nyyd on toimunud pöördumatu protsess, mille käigus on juba maha võetud 40-50 puud, millest paarkymmend on suured ristimännid,» ytles ta ning lisas, et kui mahavõetud puud rahasse arvestada, siis on nende väärtus kaugelt yle nimetatud summa, rääkimata ristipuude mahavõtmisega tekitatud moraalsest kahjust.
Tellijal polnud juhtunust aimu
Tellija rollis oleva Kagu Teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp tunnistas eile ajakirjanikule, et kuulis ristipuude mahavõtmisest alles neljapäeval. «Ma tõesti ei tea, kuidas see sai juhtuda, sest töökoosolekutel ristimetsast probleeme ei tehtud. Ma pole yhegi puu vaenlane ja mul on kahju, et see nii on läinud. 1. aprillil hakati objektiga sisuliselt tegelema, seega oleks saanud ka täpselt kaks kuud tagasi asjad aetud,» rääkis Pleksepp.
Kysimusele, mis oleks juhtunud, kui vallavalitsus oleks ristipuude langetamise keelanud ja tööd oleks edasi nihkunud, vastas Pleksepp, et tööperiood on kyllalt lyhike ja teatud probleeme oleks see tekitanud, kuid põhimõtteliselt oleks saanud minna ka teist teed. Siiski ei mõistnud ta, kuidas rumal lugu juhtus objektil, millega on nii kaua tegeldud ja millega on kursis olnud ka kohalikud inimesed ja otsustajad.
Yllatus, et teeremondi käigus on maha võetud hulk ristipuid, tabas ka projekteerija OY Reaalprojekt juhatajat Mikk Reierit. «Ma ei teadnud, et seal olid ristipuud, liiatigi pole neil mingit kaitset, ei muinsus- ega keskkonnakaitset peal,» sõnas Reier. Kui aga Reaalprojekt oleks pidanud uued jooned paberile vedanud, siis oleks töö ka ette võetud, kuigi lisatööle kuluvat aega ei julgenud projekteerijad välja pakkuda. «Aga alati on lahendusi ja me oleks hakkama saanud. Selleks me ju projekteerijad olemegi,» ytles Reier.
Metsameest tabas ahastus
Eile lehetoimetust kylastanud RMK puhkemajandusosakonna Kiidjärve-Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik mõistis toimunu yheselt hukka. «Need puud olid väärikad, meist mitu korda vanemad ja talletanud endasse suure ajaloo. Juba vägevate puudena väärisid nad hoidmist ja säilitamist, rääkimata sellest, et tegemist oli ristipuudega. Ma tõepoolest ei saa aru, miks tänapäevased inimesed on vanade puude vastu nii tigedad, et neid igalt poolt maha võetakse,» rääkis Erik, kelle sõnul on suure tõenäosusega maha võetud ka see puu, millele tehti rist legendaarset möldrit Richard Maaskit toonela teele saates. «Ristipuid mujal hoitakse looduskaitse all, sest neil on eriline tähtsus ja aura,» toonitas Erik.
Kui aga inimesed arvavad, et riste lõigates puid vigastatakse, siis Ain Erik kummutas selle kohe. Männil, mis reeglina ristipuuks on, on paks koor ja selle puuga ei saa midagi juhtuda. «Mändide vaigutamiseks lõigati kolm neljandikku tyvest paljaks ja 1970. lõpul mõjutati neid koguni keemiliselt. Sellele vaatamata kõigutavad näiteks Laari vaigutuslangil kasvavad männid enda päid ka praegu,» näitlikustas Erik.
Metsamehe sõnul on meist igayhe otsene kohus vanadest puudest, eriti ristipuudest lugu pidada. «Ma ei ole maruroheline, aga ma mõistan loodust ja saan toimuvatest protsessidest aru ning rõhutan seepärast veel, et yhed väärikamad ongi looduses vanad puud, mis on enda aastarõngastesse talletanud uskumatuid ajajärke.»