[text]

Täna on
 

Kagu teedevalitsus lasi Põlva-Võru maantee taastusremondi käigus maha võtta poolsada nn ristipuud, kuhu kohalike kommete kohaselt on matuserongid sajandeid kadunu mälestuseks riste lõiganud, kirjutab tänane Postimees.

«See on räige haigettegemine paljudele inimestele, kellel oli nende puudega isiklik suhe,» hindas Põlva luteri koguduse õpetaja Yllar Kask peamiselt neljapäeval toime pandud raadamise mõju. «Tekitatud on ränk, korvamatu kahju.»

Põlva vallas Rosma kylas jäi teelaiendusele jalgu kokku sadakond kuuske ja mändi. Neist vähemalt pooled olid Kase kinnitusel täis koortesse lõigatud riste – jälgi vanast matusekombest, mis elab mitmes Põlva- ja Võrumaa kihelkonnas praegugi.

Loa riigimetsas kasvanud ristipuude mahavõtmiseks ning kändude väljajuurimiseks andis Põlvamaa keskkonnateenistuse nõusolekul Põlva vallavalitsus.

Vallavanem Arne Tilk nimetas juhtunut kahetsusväärseks, kuid leidis, et teelaiendus oli hädavajalik ning autosõidu ohutuse ja mugavuse nimel kannatab raadamise tõttu vaid võrdlemisi väike traditsioonihoidjate seltskond.

«Mina pole näinudki, et ristilõikamisi veel tehakse, kuigi tean, et neid esineb,» kõneles Tilk. «Esialgu polnudki tee sinna plaanitud, aga töö käigus selgus, et kavandatud ribale tee ära ei mahu.»

Kagu teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp väitis, et kohalikud elanikud võinuks ristipuude mahavõtmisest teada juba sygisest, mil 5,8-kilomeetrise teelõigu remondiprojekt kooskõlastati kõigi teeäärsete maaomanikega. «Kahjuks on see nii läinud, aga kui kirikuõpetaja hakkas lärmama, oli juba hilja,» sedastas Pleksepp.

Kase väitel ei saanud aga kohalikud elanikud enne saagide undama hakkamist midagi teada, sest raadamisplaan kerkis päevakorda ootamatult. Vallavalitsuse korraldus lubada puid maha võtta pärineb 9. maist, märkis Kask.

Kirikuõpetaja lisas, et kuigi puudesse ristide lõikamine on paganlik komme, pole ta pidanud vajalikuks seda taunida, vaid austanud kui väljakujunenud tava.

Ristipuude traditsiooni põhjalikult uurinud folklorist Marju Torp-Kõivupuu ytles juhtunut kommenteerides, et see on näide respekti puudumisest teiste inimeste tunnete suhtes.

«Kohaliku rahva kombekäitumist ei austata ja puude mahavõtmist nendega isegi ei arutata,» tõdes Kõivupuu. «Paraku on praegu seadusandlus selline, et nõusoleku peab andma kyll maaomanik, kuid pärimuse kandjail pole mingit võimalust kaasa rääkida.»

Kõivupuu lisas, et rahvapärimuse järgi ei käi ristipuu langetaja käsi kuigi hästi. Justkui selle kinnituseks lömastas yks puudest neljapäeval Rosmal saemeeste mikrobussi, tehes yhtlasi häda ka sidemeeste masinale.

Postimees