21. piimäkuu pääväl sai Haanimiihhi Nõvvokoda Haanimaal kokko setodõga, ütenkuun kõnõldi põlisrahva elämise moodu hoitmisõst, tetti valla Margna Epu näütüs «Legend' Haanimaast ja haani rahvast».
«Inne Põh'asõta, ku oll' vaia Pühäjõõ päält veskit lahku, olli mi mehe teil abih!» kõnõl' seto Hõrna Aare tuust, kuis võrokõisi ja setodõ vaihõl oll' vanal aol hää läbisaaminõ, ildampa lei võõrilt maiõlt tulnu vallutaja usu perrä kats' vanna sugulashõimu kattõ lehte.
Seto naksi võrokõisi «mõtsikis» kutsma ja egäs võrokõsõ kah vasta pandmada jätä-es. «Tuu vindläisi ja s'akslaisi tuud vain olnu vaia häötä!» ütel' Setomaa ülembsoots'ka Riitsaarõ Evar.
Võro maavanõmb Tuliku Ülo löüd', et mi kandi rahvast om nii veidü, et mi piät sälä kokko pandma: miä sis teemi, ku siia mitutuhat võõrtüülist tulõ? Et nii es juhtunu, om vaia kimmäst umma kiilt ja paiklikku hindätiidmist, õnnõs om meil tuu olõman.
Miä sis õks om tuu paiklik hindätiidmine? «Tsiatapp, hainaniitmine...» märgüt' Rõugõ vallavanõmb Kõva Kalvi. A löüd' peräkõrd, et taa om vast' iks laembalt maamehe hindätiidmine.
Haanimehe ütli, et ku näide kandi inemise mõistva umma kiilt, sis om näil ka kimmäs haanimehe-hindätiidmine (identiteet).
Ütenkuun märgotõdi tuudki, et olõ-i mi kanti vaia säändsit hamburgerituristõ, kiä käävä Otõpääl: tulõva kõrras suurõ larmiga kohalõ, «haukasõ» tükükese paikligust umaperäst ja sis padavai pääliina tagasi. «Säändse lavva iist andnu turist' perämädse raha är!» kai Kõva Kalvi söögilauda: sõir, umatett võid ja leib, tatrigupudõr, süümine lastõst livvakõisi päält...
A ku mi rahvast kõgõ kõrrast veidembäs jääs ja noorõ är läävä, tii-i inämb kiäki naid häid vannu süüke. «Hädä om tuu, et ku imä är koolõs, mõista-i kiäki inämb verivorsti tetä,» pand' Kõva Kalvi süäme pääle vannu kunst'õ latsilõ edesi anda.
Hartsmäe talo perremiis' Hollo Agu kahjatsõs, et es jätä hindäle aigu kullõlda, midä esä olõs tahtnu umil viimätsil elonädälil kõnõlda.
Timä meelest saa õnnõ sis vanna alalõ hoita, ku vanavanõmba saava latsõlatsiga pall'o kuun olla ja umma tarkust edesi anda.
Hõrna Aare (kural), Riitsaarõ Evar, Tuliku Ülo, Kivastiku Mati, Vodi Alvar, Hollo Agu, Gotmansi Juri ja Kõva Kalvi kõnõlasõ söögilavvan põlisrahva elämise moodu hoitmisõst.
Harju Ülle
Uma Leht