Äsja Käsmus peetud kuuendad viikingipäevad pakkusid eelmiste aastatega võrreldes rohkem võimalusi isetegemiseks ja tõid osalejateni ühe tervikliku killu eesti Euinasajaloost, kirjutab "Virumaa Teataja".

Kui eelmistel aastatel keskenduti rohkem demonstratsioonesinemistele, siis selle aasta märksõna oli Käsmu meremuuseumi peremehe Aarne Vaigu sõnul õppimine.

”Mõne meistri juures oli koguni kakskümmend õpipoissi, kuigi ootasime vaevalt kümmet,” rõõmustas ta huviliste rohkuse üle.

Kadunud ajalugu

Vaigu kinnitusel ületas üritus tema ootused ja saavutas uue kvaliteeditaseme. “Vanajumal õnnistas meid nii ilma kui inimestega,” rääkis ta. Tema hinnangul oli külastajaid sellel aastal umbes paar tuhat.

Lisaks veel muinaskultuuri viljelejad Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja mujalt. Neljapäeval ja reedel oli osalejatel võimalus kätt proovida erinevates töötubades. Nädalavahetusel hakkasid neemel oma igapäevast elu elama ka viikingid.

Juba kolmandat aastat osaleva, Vanakaruna tuntud Tartust pärit Meelis Säre sõnul on viikingipäevad eksperimentaal-arheoloogiline üritus.

“Mõõkadega võitlemine on rohkem rahva lõbustamiseks, meie missioon on luua tervikpilti Eesti ajaloost,” lisas ta.

Säre arvates on külastajate eelteadmised sageli väga kehvad. “Ajalooõpikutes on muinasaja osa jäänud mõneti tähelepanuta. Kõigepealt Pulli asula ja Kunda Lammasmägi ja siis – ampsti – muistne vabadusvõitlus,” selgitas ta.

Et viikingeid sageli Eestiga ei seota, siis tulevad külastajad tema sõnul üritust vaatama pigem kui tsirkust. “Paar aastat tagasi küsis üks tütarlaps väga ilusasti meie käest, kas see on tõsi, et tollel ajal käisid inimesed kartulikottides,” jutustas ta.

Säre kinnitas, et ainelise kultuuri osa oli meil sellel ajal vähemalt niisama hea kui Skandinaavias.

“Rahvas võiks oma varase ajaloo vastu huvi tunda. Seal on, mille üle uhke olla,” rõhutas ta.

Juba teist aastat viikingipäevi külastava kunagise läänevirulase Anni Vaheri sõnul mõjub selline üritus ka lihtsalt meditatiivsena.

Parajasti savikaussi vorminud Tallinnas kunstiõpetaja ja lastepsühholoogina tegutsev Vaher oli kindel, et õpitubades omandatule leiab ta ka tulevikus rakendust. “Kavatsen saadud teadmised oma õpilastele edasi anda,” ütles ta.

Tulevad jälle

Eestis on viikingite päevasid korraldatud 2001. aastast. Seni üritust vedada aidanud Muinas-Eesti klubi Reas selle aastal osa ei võtnud.

“Tallinn (võitlusklubi Reas – toim) jättis meid maha,” ütles Aarne Vaik. Tema sõnul tuli seetõttu asju igatpidi mõelda ja kaaluda.

Vaigu sõnul on ta väga tänulik Meelis Särele ja teistele osalejatele, tänu kellele üritus niivõrd hästi välja kukkus.

“Küll nad tagasi tulevad,” avaldas Vaik lootust, et muinasklubi liikmed järgmistel aastatel taas korraldajate seas on. Küsimusele, kas tulevad ka seitsmendad viikingipäevad, vastas Vaik, et tema veel väsinud ei ole. Samuti on ta kindel, et huvilistest puudust ei tule.

Eriti oluliseks peab Vaik seda, et järgmistelgi aastatel käsitööd teha ja õppida saaks. “Kui inimene ise midagi valmis teeb, oskab ta edaspidi ka ise vaadata ja olulist näha,” selgitas ta.

Kadri Haavajõe, Virumaa Teataja