26. pärnakuud (26.06) leidis Brasiilia ja Paraguay piiri ääres aset järjekordne kokkupõrge relvastatud rantšopidajate ning guaraniide vahel. Konflikti käigus tapeti ka yks guaranii indiaanlane. Lisaks sellele haavati veel nelja guaraniid, nende hulgas ka lapseootel naist. Rynnak leidis aset vahetult pärast seda, kui indiaanlased olid otsustanud naasta oma koduterritooriumile, kust nad kolmekymne aasta eest minema kihutati. Kaks guaraniid võeti pantvangi, kuid vabastati siiski hiljem. Mõrvatud guaranii mees, 26 aastane Dorival Benites, oli yks hõimuliikmetest, kes pidas juba aastaid aktiivset võitlust oma maa tagasisaamise eest, vahendab Roheline Värav Survival Internationali.
See guaraniide hõim, tuntud Sombrerito kyla järgi, tõrjuti nende maalt välja juba 1975. aastal ning sunniti ymberasumisele guaraniide reservaati, kus olid sagedased enesetapud, nälg ja vägivald. Sellest ajast saati on nad Brasiilia põlisrahvaste ameti FUNAI osalusel yritanud tulemuseta oma maad tagasi saada.
Guaraniide olukord on mitmetel hinnangutel vägagi keeruline. Rantšopidajad on indiaanlaste asula ymber piiranud ning takistavad neil oma kohalt lahkuda. Sombrerito hõimu on asunud kaitsma ka naaberkyla Porto Lindo guaraniid, blokeerides maantee ning keeldudes rantšopidajaid mööda laskma enne kui Sombrerito kyla on vabastatud piiramisrõngast ning nende maa tagastatakse. Guaraniide pealik lausus, et “me ei alistu enne kui oleme kõik oma õigused maale tagasi saanud.”
“Brasiilia valitsusjuhtide täielik huvipuudus guaraniide maa kaitsmise kysimuses on viinud ulatusliku vägivalla ning rohkete enesetappudeni. Nyyd on neil viimane aeg tegutsema asuda, et Guaranii indiaanlaste õigusi kaitsta ning mõrvarid kohtu ette tuua,” leidis loodusrahvaste eesõiguste eest seisva organisatsiooni Survival International direktor Stephen Corry.
Dorival Bentes maeti 27. juunil väljaspool Sombrerito kyla. Relvaohu tõttu polnud tema perekonnal võimalik matustest osa võtta.
Guaraniid olid yhed esimestest Amazonase indiaanlastest, kes puutusid 500 aastat tagasi kokku Euroopa koloniseerijatega. Guaraniid elavad Paraguay, Brasiilia, Boliivia ja Argentiina territooriumil (rahvaarvuks on ligikaudu 90000 - siis vastavalt: 40000; 30000; 10000; 10000). Brasiilias on nad koguni kõige arvukamaks loodusrahvaks ning Paraguays on guaranii keel hispaania keele kõrval kuulutatud ka ametlikuks keeleks. Brasiilia guaraniid on yldiselt hetkel kõige halvemas olukorras, kuna suurem osa nende esiisade maast on neile tagastamata. Tuhanded guaraniid on sunnitud elama väikesel rantšopidajate ning põlluharijate poolt piiratud alal. Selle asemel, et tegeleda traditsiooniliste elatusallikatega (kyttimine, korilus ja põllukultuur), on nad odavaks tööjõuks farmides ning istandustes. Ainuyksi Brasiilias on 1986. ja 2000. aasta vahel enesetapu sooritanud vähemalt 320 guaraniid.