Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluva Udmurdi Vabariigi võimude suhtes lootuse kaotanud lapsevanemad pöördusid emakeelse gymnaasiumihariduse säilitamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poole. Kohalikud võimud on sisuliselt välja suretanud Udmurtia pealinnas Iškaris (Iževsk) tegutsenud ainsa udmurdikeelse gymnaasiumi. Lastevanemate pikka aega kestnud võitlus normaalsete kooliolude eest pole andnud tulemusi ning õpilased on sunnitud yle minema vene õppekeelega koolidesse, teatab Soome-ugri rahvaste infokeskus.

Kooli sulgemine on toonud kaasa rahvussuhete pingestumise Udmurdi Vabariigis. Pöördumises syydistatakse Udmurdi võime väheses tähelepanus udmurtide kui soome-ugri põlisrahva huvide vastu.

Võimude hoiakuid väljendab selgelt Udmurtia presidendi Aleksander Volkovi seisukoht, mida ta hiljuti väljendas kohtumisel rahvuslike kultuuriseltside juhtidega. Volkov ytles, et peab ebasoovitavaks taoliste “rahvuslike reservaatide” loomist.

Udmurdid on soome-ugri rahvas, kes elab stepivööndiga piirnevail metsa- ja metsastepialadel Kama ja Vjatka jõgede ääres Udmurdi Vabariigis. 2002. aasta ylevenemaalisel rahvaloendusel loeti udmurtide arvuks 637 000 inimest, kellest 464 000 inimest ehk 73 protsenti räägib udmurdi keelt. Nimivabariigis elab kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ylejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis. Udmurdi keelt õpetatakse reeglina vaid maakoolide algklassides.

Kylades elavad udmurdid on säilitanud oma põlise loodususu. Ajaloolistes pyhapaikades korraldatakse kogukondlikke yhispalvusi ja taastatud on palvekodasid. Udmurdi loodususk on  Eesti uurijatele pikka aega huvi pakkunud. 2003. a. avaldas folklorist Aado Lintrop raamatu “Udmurdi usund”.

Maavalla Koda