[text]

Täna on

Plaan rajada Kunda hiiemäele tuulepark võtaks ajaloolastelt võimaluse hiiekombeid uurida ning võib asjatundjate hinnangul hävitada ühe Eestis säilinud 500 hiiekohast, kirjutab Postimees.

Kunda külje all asuv hiiemägi, kus on muu hulgas ka ajaloolised tarandkalmed, näeb välja nagu tavaline küngas.

 

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimehel Jaan Tepil on aga plaan, kuidas ajalugu atraktiivsemaks muuta. Tepi visioonis peaks hiiemäest saama turismimagnet – huvilised võiksid korraga uudistada nii kolme tuulegeneraatorit kui kalmeid.

 

Valmis kompromissiks

«Kunda imago on halb ja me oleks huvitatud selle parandamisest,» selgitas Tepp. Ärimees Jüri Mõis oli nõus investoriks hakkama ja kümme miljonit algkapitaliks välja käima. Kogu projekt läheks maksma 120 miljonit krooni, millest 95 miljonit kuluks kolme tuulegeneraatori ostmiseks.

 

Eesti maausulisi ühendava Maavalla Koja jaoks on mägi püha ja arheoloogide hinnangul hindamatult väärtuslik. Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik on veendunud, et pühas hiies ei ole tuulegeneraatoritele kohta.

 

«Asi on kalmerahus – tekib küsimus, kas kiidame siis ka 30 aasta pärast heaks mõtte müüa Metsakalmistu kruntideks?» küsis mees retooriliselt.

 

«Oleme valmis minema kompromissile Maavalla Kojaga. Võime taastada püha hiie, teha sinna teed ja rajada vaateplatvorme,» selgitas Tepp. «Kõigepealt tuleks tasandada buldooseriga ja siis istutada puud, need käiksid siis ka muidugi vana hiie traditsiooni järgi.»

 

Projekti ühe investori Mõisa hinnangul idee hea. «Otsustasin investeerida, sest see on korraliku kasuminäitajaga projekt.» Hiiepaiga rahu kohta arvas ta: «Kõik tahaksid, et tuuleenergiat oleks, aga kui läheb rajamiseks, selgub ikka, et ühtegi õiget kohta nagu ei leita.»

 

Tepi ja Mõisa teele on aga astunud ka muinsuskaitse – kuna hiiemägi kuulub kultuurimälestiste riiklikku registrisse, ei saa sinna enne midagi püstitada, kui arheoloogid pole pinnast põhjalikult uurinud.

 

«Mäel on teist suve käimas päästekaevamised, mille käigus on leitud seni teadmata aineosakesi. Kuni pole ekspertnõukogu hinnangut, ei anna me tuulikute rajamiseks luba,» sõnas muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut.

 

Kohalikud oleks nõus

«Mitte keegi ei ole Eestis uurinud hiiekohti ja praegu me ei teagi, mida seal uurida ja kuidas seda teha,» selgitas hiite uurija Tõnno Jonuks, kelle arvates peaks pühapaik kuni uute uurimismeetodite avastamiseni puutumatuks jääma.

 

Peale ärimeeste on tuulegeneraatorite osas optimistlikumad ka kohalikud elanikud.

«Hea tegevus on alati püha ja seda sobib teha ka hiies,» sõnas Kunda küla seltsi juhatuse liige Jaan Kits.

 

Kunda linnapea Allar Aron peab tuuleparki Kunda linnale oluliseks mainekujundusprojektiks. «Rohelise energia tootmine näitab meid keskkonnasõbralikuna,» tõdes ta.

 

Projektilt teeniks Kunda linn rendiraha. «Seal on maad 50 hektarit, kui kõik välja rentida, saaks 200 000 krooni aastas,» märkis Aron. Praegu jääb Kundal tulu saamata, samuti ei külasta paika turistide hordid.

 

Kunda hiiemägi

 

• Hiiemäe kalmed pärinevad 500-700 a e.Kr.

• Hiiemäelt on leitud ligi 30 skeletti, mida uurides on võimalik taastada muistne kogukond.

• Leitud on ka rauast ehteid, mis võivad rauaaja alguse Eestis 200 aastat ettepoole nihutada.

• Hiiemäel on tarandkalmed, kus inimesi maeti ka üksikult kivikirstudesse.

• Teada on kalmupärimus – 50-aastane kohalik rääkis, et ta vanavanaema oli talle näidanud oma sugulaste matmispaika hiiemäel.

 

Allikas: Postimees