Delfi veebivärava 25.08. päevakysitlusel pidas 18 protsenti vastanuist (ehk 1074 vastajat) enesele kõige meeldivamaks usuks maausku. Järgnesid budism ja ateism kumbki 16 ja agnostitsism 10 protsendiga. Judaismil, islamil ja hinduismil oli igalühel poolehoidjaid  1 protsent. Satanismi toetas vastanutest 4 ja kristlust 32 protsenti.

Kuigi sellise kysitluse tulemuste põhjal saab järeldusi teha vaid Delfi kasutajate maailmavaateliste eelistuste kohta, peegeldab see mingil määral siiski ka yhiskonna kui terviku meelsust. Alates 1995. aastast, kui moodustati taara- ja maausulisi yhendav Maavalla Koda, on kohaliku omausu poolehoidjate arv järjekindlalt kasvanud. 2000. aasta rahvaloendusel pani end taara- ja maausulisena kirja 1058 inimest (0,11 protsenti eestlastest). Riigikogu 2002. aastal tellitud avaliku arvamuse laiapõhjalisel uuringul pidas taara- ja maausuku kõige sydamelähedasemaks aga juba 11 protsenti vastanutest.

Veel viie aasta eest rahvaloendusel oli paljudel maausulistel oma maailmavaadet raske registreerida. Maausku lihtsalt ei tuntud. Täna aga oskab märgatav osa eestlastest seostada oma perekondlikke ja rahvuslikke juuri just nimelt kohaliku, põlise ja looduslähedase maausuga. Ja mis eriti oluline, elu yleilmastudes õpitakse põlist, kohalikku ja alalhoidlikku taas väärtuslikuks pidama.

Maavalla Koda