Rosma ristipuud. Kuva: Ahto Kaasik |
Eile, 29. põimukuud, toimus Ristipalos ristimetsade kaitse kavandamise ymarlaud, mida korraldasid Eesti Roheline Liikumine ja ristimetsade uurija Marju Torp-Kõivupuu.
Räpina kylje all Ristipalos RMK Kagu regiooni keskuses toimunud ymarlauast võtsid osa ka Muinsuskaitseameti, RMK, Põlvamaa Keskkonnateenistuse, Põlvamaa, samuti Võrumaa Omavalitsuste Liidu, Maavalla Koja ja Eesti FSC töögrupi esindajad.
Folklorist Marju Torp-Kõivupuu ja ristimetsade projekti koordinaator Liis Keerberg andsid ylevaate ristipuude tava olemusest, inventuuri plaanist ja hetkeolukorrast. Ristipuud ei kuulu praegu yhegi seadusesätte alla. Osad puud on loodus-, osad muinsuskaitse all, kuid seda lähtuvalt mingitest muudest kriteeriumidest (puu vanus, tervislik seisund, seotus arheoloogilise muistisega).
Järgnenud arutelul tõdeti vajadust kõik ristipuud ja ristipuude metsad kaardistada. Leiti, et ristipuu kaitse alla võtmise kriteeriumiks peaks olema risti(de) olemasolu ja seotus matusekombestikuga. Kaardistada tuleks nii metsi kui yksikpuid. Praegu oleks kõige sobivam võtta ristipuud kohaliku kaitse alla, kuid edaspidi tuleks neile ka riigi tasandil tähelepanu pöörata.
Kohalike omavalitsuste ja keskkonnateenistuste esindajad olid ristipuude suhtes soodsalt meelestatud ning toetasid igati puude kaitse alla võtmise kava.
Mis on ristipuud?
Allikas: Marju Kõivupuu
"Ristipuu on tee ääres või ristimetsas kasvav suurem puu, mille tyvesse matuselised teel matusepaika ristimärgi lõikavad. Kohalik ja põline risti lõikamise komme on kestnud läbi aastasadade ja elanud yle erinevad poliitilised ja religioossed võimud. Ristipuud ja ristimetsad on pyhad. Puid ei tohi raiuda või neilt oksi murda - puu kahjustajat (ja tema suguvõsa) tabavat õnnetus. Ristimetsas, nagu hiieski, ei korjata seeni ega marju."
Maavalla koda
Pilte ymarlauast. Kuvad: Auli Kytt