[text]

Täna on

Nižegorodski oblastis asuvast 40 pyhast salust asuvb20 Šarangski rajoonis, vahendab www.mari.ee.

 

Sarangski rajooni asustavad ammustest aegadest loodushoidliku põliskultuuriga marid. Mari loodususk on toonud tänapäeva muistsed arusaamad inimese ja ymbritseva maailma tasakaalustatud suhetest. Põlisusu toel said inimesed elada paiksena tuhandeid aastaid ilma kohalikku loodust hävitamata. Marid peavad loodust enesega võrdseks. Mets on maride kodu, toitja, elu hoidja ja ennustaja. Kuuskedel olev lumi ja pihlakamarjad ennustavad uudsevilja, tammetõrud pohlasaaki, haavaurvad kaerasaaki, kibuvitsade õite pysivus aga kanade munarohkust.

 

Marid on hinnanud inimeste tegusid selle järgi, kuidas need mõjuvad loodusele. Soodustatud on tegemisi, mis aitavad taastada looduse esialgse ilme. Näiteks pärast palgiparvetust käidi läbi jõekaldad ja korjati ära mahajäänud puutyved. Sedavõrd korras metsi ja puhtaid jõgesid kui Šarangski rajoonis, kohtab harva. Siin oldi harjunud austama kõiki loodusvaime, ykskõik kui palju neid ka poleks. Eriti hoitakse siin esivanemate pyhi salusid. Need pole yksnes omapärased muuseumid, vaid ka lageda taeva all tegutsevad pyhamud.

 

Maride meelest lendavad teatud aegadel pyhadesse saludesse jumalad, et inimestega kohtuda. Pyhades puudes aga elavad surnud või veel syndimata omaste hinged. Ammustest aegadest peale on marid tulnud pyhapaikadesse oma jumalate juurde, et öelda oma palved ja kostitada neid värske leiva, liha, kiisli ja kaljaga. Tänapäeval kogunevad sajad marid pyhadesse saludesse tavaliselt kaks korda aastas. Valmistatakse maitsvaid roogi ja kutsutakse jumalad pidusöögist osa saama.

 

Pyhades saludes on peamised palvepuud nulg, tamm ja pärn, kuid tavaliselt siiski kased. Paljudes pyhapaikades on säilinud ohvrikivid, lõkkekohad ja ohvriloomade luude jaoks mõeldud augud.

 

Marid manitsevad võõraid: enne pyhapaika minekut tuleb käia saunas ja panna selga puhtad valged rõivad. Pyhapaika tuleb minna heade mõtetega, seal ei tohi riielda ega kära teha. Ja pidage meeles – siin eksimusi ei andestata. Kui vigastad põhjuseta puud või valad pesuvee jõkke, tuleb ka vastutada.

 

Igas mari kylas teatakse kõnelda, mis juhtub inimesega, kes raiub pyhas paigas puu. Tavaliselt selline inimene enam kaua ei ela. Pyha salu annab jõudu neile, kes teda austavad, kuid hukutab enda ryvetaja.

 

Kohalike sõnul on täiesti lubamatu, et keegi murraks pyhast salust oksa. On teada palju juhtumeid, kus pyhapaiga ryvetajaid või kahjustajaid on tabanud haigused ja surm. Kuid kui teelist ähvardab hädaoht, lubab pyha salu murda endast pihlakaoksa karistamatult. Teatakse, et pyhapaik suudab aidata inimest, kes on puutunud kokku halva jõuga. Paljud usuvad, et kurjad nägemused kaovad, kui neid visata pyhast salust murtud pihlakaoksa või pihlamarjakobaraga.

 

Koduloomuusumi direktor ja kohalik elanik P. Osokin jutustab kahest Malaja Ruda kyla mehest, kes surid peagi pärast seda, kui olid pyhast salust ehituse jaoks paar puud langetanud. Räägitakse teisestki juhtumist, mis leidis aset alles kümne aasta eest.

 

Moskva etnograafid pöördusid kart Arkadi Kudrjavtsevi poole sooviga kylastada pyha salu. Vana kart kõneles teadlastega kaua, enne kui andis loa pyhapaika pildistama minna. Ta tahtis veenduda, et kylalised oskavad käituda nii, et nad pyhapaigale ja ensele teadmatusest liiga ei tee.

 

Paar päeva varem oli pyhas salus olnud palvus, kus paluti vihma. Põud oli kestnud juba terve kuu. Ja just sel päeval, kui teadlased tahtsid pyhapaika minna, hakkaski vihma kallama.

 

Teadlased märkasid pyhas salus mõndagi ebatavalist. Kompassi magnetnõel hakkas seal  mitmes kohas tiirutama. Mõni teadlane aga tundis end seal kummaliselt.

 

Hiljem selgus, et kahel noorikul, kes käitusid pyhapaigas eriti ettevaatlikult, paranes nägemine. Kuid yhel teadlasel ei vedanud – ta oli lasknud kõrvust mööda hoiatuse, et ohvrikatelt ei tohi puutuda ja yle lõkkeaseme ei tohi astuda. Ainus kaader filmilindil, mis oli yle valgustatud, oleks kujutanud teda ohvrikatelt hoidmas.

 

Kart tundis, mis pyhapaigas oli juhtunud. Ta võttis salust naasjad vastu sõnadega: “Keegi teist siiski puudutas katelt. Mul on tast kahju, kuid ma ei saa enam midagi teha. Tal on jäänud veel kaks nädalat. Loodame, et jääb ellu...”.

 

Täpselt kahe nädala pärast sattus katelt puutunud teadlane haiglasse. Ta oli leitud teadvusetult raudtee äärest. Enda nimi tuli tal meelde alles mitu päeva hiljem. Meenus seegi, et ta oli läinud rongis yhest vagunist teise, kui miski jõud tõmbas ta tamburis välisukse juurde.

 

---

Kart – maride palvevanem. Lugupeetud inimene, kes toimetab pyhapaigas ja kes teab, millal ja milliste sõnadega eri jumalate poole pöörduda ning millega neid kostitada.

 

RIA “Kreml” – www.mari.ee