Botswana Kesk-Kalahari kaitsealal puhkesid kähmlused gana ja gwi põlisrahva ning looduskaitsetöötajate ja politsei vahel. Põlisrahvad tahavad jääda oma põliskoju kaitsealal, ametnikud neid sealt vägivaldselt minema tõrjuda.
Teadaolevalt vajas vähemalt yks põlisrahva liige pärast kokkupõrkeid arstiabi. Politsei võttis ära ka organisatsioonile Kalahari Põlisrahvad (FPK) kuuluvad raadiosidevahendid. Raadiosidet kasutasid põliselanikud omavaheliseks yhendusepidamiseks kaitsealal. Pärast sidevahendite konfiskeerimist on uudisvoog kaitseala territooriumilt järsult langenud ning avalikkusel puudub ylevaade võimude ja põlisrahvaste konflikti käigust.
Põlisrahvaste ja valitsuse vaheline kohtuvaidlus jätkub vastavalt kohtu otsusele veebruaris. Paus on vajalik selleks, et põlisrahvaste esindajad saaksid kohtuasja jätkamiseks koguda piisavalt raha. Kohtukulud kaetakse täielikult vabatahtlikest annetustest. Kohtuvõitu on ganadele ja gwidele aga väga vaja, sest see kõrvaldaks yhe võimaluse neid esivanemate maalt minema ajada.
Ganad ja gwid on Botswana vaeseimad põlisrahvad. Vaesuse põhjuseks peetakse nende pärimusliku elustiili pidevalt väljaspoolset takistamist ning rassismi – erinevalt teistest, musta põhirassi kuuluvaist Botswana põlisrahvaist kuuluvad ganad ja gwid mongoliidsesse põhirassi, mis on pidevalt tinginud teiste rahvaste viha ja kallaletunge.
Põhjus, miks valitsus ganade ja gwide põlismaad himustab, pärineb suures osas aga veel valge kolonialismi ajast – nimelt saaks ganade ja gwide maale rajada suurepärase jahireservaadi, mis tõmbaks ligi rikkaid valgeid jahituriste. Kuni jahiturism on veel Botswana oluline sissetulekuallikas, ei nõrgene ilmselt ka valitsuse pyydlused maad ganadelt ja gwidelt ära võtta.