[text]

Täna on

Sel nädalal alanud ja oktoobrikuu lõpuni kestva Muhu saare pyhapaikade ylevaatusel ootavad asjatundjad muhulastelt ohvrikivide, allikate, hiiesalude ja teiste taoliste looduslike paikade kohta rahvapärimusi ning muud teavet, kirjutab Meie Maa.

Ettevõtmist toetav Tihuse hobuturismitalu peremees Martin Kivisoo toonitas, et ka kõige pealiskaudsem mälestus, kasvõi vanaema või naabritädi räägitu, on väga olulise tähtsusega.

“Kui keegi pyhapaikadest midagi teab, siis võtke meiega yhendust. Kindlasti me kylastame seda inimest, ykskõik kui tyhine talle see teave vanade kultuskivide, hiiepaikade ja –puude kohta tundub,” rääkis Martin Kivisoo.

Kivisoo sõnul arvavad inimesed, et kõik on juba kokku kogutud, aga sageli jõuavad uurijad konkreetse asja vastu huvi tundes vastupidisele järeldusele. “Informatsioon on ikkagi väga lynklik. Ka yhelauseline teade on mosaiigi taastamiseks oluline,” märkis Martin Kivisoo.

Kahe nädala jooksul vaatavad pyhapaigad yle Maavalla Koja, Eesti Kirjandusmuuseumi, Muhu Muuseumi ja Tihuse talu inimesed. Välitööde käigus kogutakse ka rahvapärimusi, kaardistatakse, kirjeldatakse ning pildistatakse hiisi, ohvrikive, allikaid ja teisi looduslikke pyhapaiku.

30 pyhapaika

Muhus on seni teada ligi 30 pyhapaika, millest umbes paarkymmend on yksikud kultusekivid. Alanud tööde käigus täpsustatakse pyhapaikade asukohti ja hinnatakse nende seisundit. Uurijad loodavad saada teateid seni tundmata pyhapaikadest.

Maavalla Koda nendib oma veebikyljel, et pyhapaikades on sageli põimunud kultuurilised ja looduslikud väärtused. Samas puudub enamike niisuguste paikade asukohast ja seisukorrast rahuldav ylevaade. Teadaolevast umbes viiesajast hiiest ja paarituhandest yksikust pyhapaigast on riikliku kaitse all kuni neljandik.

Martin Kivisoo sõnul käsitles vana kultuur universaalselt-filosoofiliselt kogu maailma. “Olude sunnil oleme sellest väga palju unustanud. Aga ikkagi 9000 aastat on see kultuur meid hoidnud. Tõenäoliselt oleks meil 9000 aasta pikkusest elukogemusest yht-teist õppida,” arutles Kivisoo.

Kivid veeti laiali

Kahjuks on Muhumaal pyhapaiku ka lõhutud. Ajaloohuvilise talumehe teada on osa suuri kultusekive aastakymneid tagasi “Stalinetsidega” (veneaegsed võimsad roomiktraktorid) teisaldatud. Kivisoo arvates võik neid kive nyyd vana koha peale tagasi vedada.

“Mõnedki pyhapaigad on umbe kasvanud, juurdepääsuteed ja viidad puuduvad. Pöördume Euroopa Liidu fondide poole, et saaksime teid teha ja pyhapaiku korrastada. 30 pyhapaika on yhe väikese saarekese jaoks väga kõrge näitaja,” rääkis Kivisoo.

 

Meie Maa