Ajaloolistel põhjustel pole meie looduslikke pyhapaiku seni kuigi tõhusalt uuritud, kaitstud ega tutvustatud. Täna on riikliku kaitse all kõigest neljandik teadaolevatest hiitest jt. pyhadest paikadest ja sealgi kaitstakse eelkõige võimalikku arheoloogilist ainest, mitte paika ennast. Ometi on looduslikud pyhapaigad yks väärtuslikumaid ja iseloomulikumaid nähtusi meie pärimuskultuuris, kirjutab Lahemaa Rahvuspargi koduleht.

17. kooljakuud kell 18.00 on Lahemaa Looduskeskuse õhtu teemaks AJALOOLISED LOODUSLIKUD PYHAPAIGAD ja meie kylaliseks taara- ja maausulisi yhendava Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Loodus – ja kultuuripärandi õhtute sari on kõigile huvilistele tasuta, väliseminaride puhul vajalik eelregistreerumine. Õhtute info kohalikest lehtedest, 32 95 555  ja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Õhtuid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kes meist poleks kuulnud hiitest, pyhadest puudest, kividest ja allikatest? Kuid kui hakata seletama lastele või väliskylalistele mis ja milleks need on ning kuidas seal kombekalt käituda, selgub, et jääme tihti kimpu..

Pikki sajandeid yritasid võõrvõimud esivanemate pyhasid paiku hävitada. Hiljem aga leiti, et seal polegi justkui midagi uurida. Ometi põimuvad seal nii kultuurilised kui looduslikud väärtused ja kehtivad põlised ja erilised käitumisreeglid.

Looduslikke pyhapaiku leidub kogu Eestis, ka siin, Lahemaal. Õhtu jooksul kuuleme, milliseid pyhapaiku ja kus võib kohata ning kuidas seal käituda; kuidas hoida paremini oma kodukohas asuvat pyha kivi, allikat, puud või hiit. Paljudel meist on oma isiklik side mõne erilise paigaga - nõnda hoiame pyhapaika hoides ennastki.

Meie kylaline Ahto Kaasik on põline virulane, kes oma juuri kuulatades on jõudnud maausu ja hiiteni. Ta leiab, et põliseks rahvaks muudab meid isiklik hooliv side kodukoha looduse ja pärimusega.Looduslike pyhapaikadega on A. Kaasik tegelenud 1988. aastast alates kui tõusis päevakorda Viru-Nigula lähedal asuva Tammealuse e. Samma hiie taastamine. On avaldanud rohkesti hiieteemalisi artikleid ajakirjanduses ning ka Virumaa koguteoses. Juhib Maavalla koja hiite toimkonda ja osaleb riikliku looduslike pyhapaikade programmi ettevalmistavas töögrupis.

Ahto Kaasik on pärimuse uurija, kandja ja edasiandja. Vajadusel ka keskkonnakaitsja.

Lahemaa Rahvuspark