[text]

Täna on

Põhjamaade ekspertgrupp sai valmis ettepaneku Põhjala saamileppe sõlmimiseks. Norra, Rootsi ja Soome vahelise leppega soovitakse parandada saami põlisrahva olukorda, kirjutab Roheline Värav.

Ettepaneku põhjal hakkab lepe sisaldama määrusi saamide enesemääramisõiguse, keeleliste ja kultuuriliste õiguste, õiguse maale ja veele, pärimusliku elustiili viljelemise ning saami esinduskogude ja riigivõimu suhete kohta.

Ettepaneku kinnitas Soome valitsuse poolt justiitsminister Leena Luhtanen ning kolme riigi saamide esinduste poolt Soome saami esinduskogu esimees Pekka Aikio. Kinnitamise juures viibisid veel Norra töö- ja sotsiaalminister Bjarne Hakon Hanssen ja Rootsi põllumajandusminister Ann-Christin Nykvist. Soome justiitsministeerium ekspertgrupi ettepanekut ei kommenteerinud.

 

Lepe lähtub eeldusest, et saamid on põlisrahvas, kes elab yle riigipiiride ulatuval territooriumil. Seega on riikidel, kelle koosseisu saamide alad jäävad, kohustus luua saamidele piisavad elutingimused. Saamidel peab olema õigus säilitada ja arendada oma keelt, kultuuri, eluviisi ja yhiskonnaelu nii, et riigipiirid seda võimalikult vähe häiriksid.

Leppe põhjal on saamidel rahvusliku enesemääramise õigus, mille kehtimise eest saamide poolelt hoolitsevad saamide esinduskogud.

Leppega soovitakse kergendada ka saamide riigipiiriylest koostööd. Lepe hakkab sisaldama määrusi, mis teevad lihtsamaks koostöö kultuuri ja eluviisi osas, samuti haridus- ja heaolualase koostöö. Saami keelt ja kultuuri puudutavate määruste kohaselt on riigi kohustus tagada, et raadios ja televisioonis edastataks saamikeelseid saateid ning antaks välja saamikeelseid ajalehti. Koos saamide esinduskogudega peab riik looma eeldused ka teaduslikule uurimistööle saami yhiskonna teabevajaduse rahuldamiseks.

Saami leppe sõlmimise pakkus 1986. aastal välja saami yhenduste katusorganisatsioon, Põhjala Saami Nõukogu. Nõukogu hinnangul on lepet vaja saami kultuuri, keele ja yhiskonnaelu arendamiseks yle riigipiiride.

Leppe ettevalmistamine lepiti kokku Põhjamaade nõukogu istungil 1995. aastal. Praegune ettepanek valmis 2002. aasta dokumentide põhjal. Ekspertgruppi kuulus igast osalejariigist nii valitsuse kui saamide esindaja. Gruppi juhtis Norra riigikohtu erupresident Carsten Smith. Kuivõrd tegu ei ole leppe, vaid ettepanekuga, sisaldab see erinevaid seisukohti ja vaidlusaluseid paragrahve.

Ettepaneku kohaselt oleks Põhjala saamilepe rahvusvahelise õiguse valdkonda kuuluv riikidevaheline lepe. Seega saamid ise leppe osapoolte hulka ei kuulu. Sellest hoolimata peavad saamide enda seisukohad olema ära toodud leppe preambulas. Lisaks peavad leppe ratifitseerimise ja jõustumise eeldusena selle heaks kiitma saamide esinduskogud.

Et tegu on Soome, Norra ja Rootsi vahelise leppega, ei puuduta see Venemaal elavaid saame, välja arvatud pysivalt Soomes, Norras või Rootsis elavaid Venemaa kodakondsusega saame. 

Ettepanek on norra keeles täies pikkuses saadaval sellele kirjutisele lisatud lingil. Aasta lõpuks tahetakse ettepanek tõlkida veel ka soome ja põhjasaami keelde.

 

Lapi Raadio – Roheline Värav