[text]

Täna on

Käesoleva aasta urbekuust sygiskuuni töötas Muinsuskaitseameti juures kultuuriministri moodustatud tööryhm, mis valmistas ette riikliku looduslike pyhapaikade programmi algatamist. Eelnõu kohaselt toimiks kavandatav programm aastatel 2007—2017 ja selle eesmärk oleks hiite ja yksikute pyhade puude, kivide allikate jt. rahvuslike looduslike pyhapaikade yle vaatamine, nende kaitse tõhustamine, tutvustamine ja uurimine.

 

t_Mala_kivi.gif

 

15. sygiskuud edastas Muinsuskaitseameti tollane peadirektor Agne Trummal tööryhma koostatud dokumentide eelnõud ja ylevaated kultuuriministrile seisukoha võtmiseks. Lähipäevil peaks Kultuuriministeerium edastama dokumendid kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Siseministeeriumile.

 

“Looduslikud pyhapaigad moodustavad eestlaste aastatuhandete taha ulatuva kultuuritraditsiooni lahutamatu osa. Olles läbi sajandite ilmestanud meie looduskeskkonda ja kultuuriruumi, moodustavad nad unikaalse mälestistegrupi, milles väljenduv mitmekihiline ja keerukas kultuuripärand sisaldab nii looduslikke kui materiaalse ja vaimse kultuuri tahke: ajaloolisi, arheoloogilisi, usundilisi, folkloorseid, etnoloogilisi, keskkondlikke ja ökoloogilisi väärtusi. Tegemist on meie pärimuskultuuri keskse ja siduva nähtusega, mis on aastasadade kestel mõjutanud inimest kõige laiemas mõttes,” seisab tööryhma koostatud dokumendis.

 

“Eesti rahvuslike pyhapaikade seisukord on praegu äärmiselt halb ja vajab riigi viivitamatut sekkumist,” ytleb Maavalla Koja vanem ja pyhapaikade programmi töögrupi liige Ahto Kaasik. “Eestis on teada vähemalt 550 hiiepaika ja ligikaudu 2500 yksikut pyha puud, allikat jms. Muinsuskaitse all on neist vähem kui kuuendik. Seejuures on paljud pyhapaigad kaitse alla võetud vaid osaliselt,” lisab ta.

 

Riigil puudub praegu ylevaade valdava osa pyhapaikade asukohast ja seisundist. Seetõttu ei ole võimalik nendega erinevates planeeringutes arvestada. Hindamatud pyhapaigad hävivad või neid kahjustatakse teadmatusest. Seni puudub isegi yldine andmebaas pyhapaikade kohta viimastel sajanditel talletatud pärimuslikest, ajaloolistest, arheoloogilistest ja teistest andmetest. Riikliku programmi raames tuleb nii moodustada andmebaas kui korraldada ulatuslikud välitööd pyhapaikade kaardistamiseks ja seal säilinud väärtuste kirjeldamiseks.

 

Paraku rikutakse sageli ka kaitse all olevate pyhapaikade seisundit. Tööryhma liige Andres Heinapuu Maavalla Kojast ytleb:  “Riik ei käsitle hiisi terviklike looduslik-ajalooliste pärimuslike pyhapaikadena, vaid yksnes võimaliku arheoloogilise kultuurikihina. Seega tuleb pyhapaikades asuvate väärtuste kaitseks tingimata analyysida ja täiustada seadusi. Kindlasti tuleks kaaluda ka looduslike pyhapaikade seaduse koostamise võimalust.”

 

Pyhapaikaikade puuduliku õigusregulatsiooni ja kaitsekorralduse tõttu on viimastel aastatel kahjustatud näiteks Kehtna vallas asuvat Palukyla hiiemäge, Väike-Maarja vallas asuvat Ebavere hiiemäge, Viru-Nigula vallas asuvat Salumäge ja Põlva vallas asuvat Rosma ristimetsa. Kunda hiiemäele kavandatakse tuuleparki ja shokiturismikeskust.

 

Tööryhm leidis, et programm peab tähelepanu pöörama ka pyhapaikade ja nendega seotud traditsioonide tutvustamisele. Riiklikud õppeasutused tutvustavad pyhapaikadega seonduvat reeglina ylimalt napilt. Niisiis peaks riik hoolt kandma sellegi eest, et koduloo, ajaloo või yhiskonnaõpetuse tundides antaks õpilastele ylevaade ka esivanemate pyhapaikadest, nendega seotud pärimusest ja tavadest.

 

Programmi ajal on kavas toetada teadusuuringuid. Ette on nähtud pyhapaikade maakondlik raamatusari ja teemapõhine koguteos.

 

Peale seda kui Keskkonna- ja Siseministeerium on programmidokumentide eelnõud kooskõlastanud, saab kultuuriminister moodustada töögrupi, mis hakkab koostama looduslike pyhapaikade programmi. Eelnõu kohaselt loodetakse programm ette valmistada 10219 (2006). a. porikuuks.

 

Looduslike pyhapaikade riikliku programmi töögrupi dokumentidega saab tutvuda aadressil

http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=38&id=681&op=lugu

 


Maavalla Koda