Kui Panga kyla Pärdi detailplaneeringu esimene tutvustamine tekitas keskkonnakaitsjate vastuseisu mõne rajatise suhtes, siis eile saalist erilisi protestinoote ei kostnud, kirjutab Saarlane.
Trepp mujale
Saaremaa yhe kylastatavama paiga, Panga panga arendamist plaaniv ettevõtja Alver Sagur ytles kooljakuu viimasel päeval toimunud planeeringu tutvustamisel, et arvesse on võetud keskkonnakaitsjate nõudmine. Sinna, kuhu esialgu treppi kavandati, seda ei tule.
“Ehitame trepi tahapoole, piirkonda, mida meri ei lõhu. See on turvaline paik,” sõnas Alver Sagur. “Aastaid rippus seal köis, mis läbi lõigati ja kuhu me kinnitasime keti, et inimesed saaksid paremini yles ronida.”
Mustjala vallavalitsuse maatalituse juhataja Ilmar Pungar ja planeerija Raivo Kaseorg selgitasid detailplaneeringuga kaasnevaid protseduure.
Inimesed umbusklikud
Keskkonnateenistuse spetsialist Mari Koppel oli veendunud, et yhiselt ja asjalikult kõiki vaidlusttekitavaid tahke arutades leitakse edasiminekuks õiged lahendused.
Pärastlõunal kauplusauto peatuspaika arutelule tulnud kylainimesed olid alguses ysna umbusklikud.
“Siin oli meil yks kuldsuu, kes lubas kõike teha. Neid lubajaid on ennegi nähtud. Teeme kylaseltsi ja hakkame ise asjaga pihta!” oli kylavanem Maie Kauber kuraasikas.
Kylavanemat toetasid tema väljaytlemistes mitu eakamat kylaelanikku, keda on varasemate lubadustega hellaks tehtud.
Loodab arusaamisele
Alver Sagur pyydis asja rahulikult võtta, selgitades oma eesmärke ja sihte ka kylainimeste jaoks kasulik olla.
“Ju me selle Panga kyla rahva saame ka positiivselt mõtlema. Algus, nagu igal pool, on kobav. Kui inimesed näevad, et sa soovid nendega koostööd, et sa neid usaldad, siis läheb kõik hästi,” lausus Alver Sagur.
Mustjala vallavanem Enno Kolter, kes samuti arutelul osales, lootis samuti arendaja ja kylaelanike tihenevatele kontaktidele ning yksteisemõistmisele, öeldes, et sellest tõuseb tulu nii Mustjala vallale kui kogu maakonnale.
Arendaja plaanid Panga pangal
Turistide jaoks ehitatakse parkla, kuhu mahub paarkymmend bussi, lisaks kohad väiksemate sõidukite jaoks. Rajatavasse loodusmajja koostatakse mitu väljapanekut põhiliselt merelindudest ja -loomadest.
Majja peaks tulema ka meremuuseum tutvustamaks merelist Saaremaad. Saguri sõnul hakkab hoones elama töötaja, kes hoiab kogu kompleksil silma peal.
Panga myyril tähistatakse looduse õpperajad, mida mööda kõndides näevad loodusehuvilised väga põnevaid paiku, nagu panga kolmandat astangut, legendidega seotud allikaid (pärast Saaremaad laastanud katku olevat seal kohtunud Eeva ja Aadam, kes allikaveest kosutust saanud ning nende järglased saarlased olevatki), ohverdamispaiku, paadilautreid jne.
Detailplaneeringu järgi ehitatakse pangale puurkaev ja elekrialajaam. Kaardile on kantud neli elamukrunti. Majad tohivad olla kuni 8 meetri kõrgused ja 200 ruutmeetrise aluspinnaga. Tähistatakse vanade saarlaste pyhad paigad. Plaanis on paigaldada teisaldatav paadisild.
30.11.2005