[text]

Täna on

Möödunud nädalal jõudis pärale teade, et UNESCO rahastab Eesti Looduse Fondi poolt esitatud projekti eesti maalamba uuringuteks, kirjutab Meie Maa.

Tõsi, projekt on esitatud juba kolm aastat tagasi ja positiivset vastust sellele enam keegi ei oodanudki, kuid hea, et see ikkagi lõpuks tuli.

Tunnustus maalambale

Toetuse yle rõõmustab ka Eesti Maalamba Ühingu president Gilleke Kopamees, kes kinnitab, et kõigepealt on see tunnustus meie maalambale kui vanade kultuuritraditsioonide jätkajale.

Tema arvates pole mõtet asjatult raha kulutada geeniuuringuteks, mis nagunii kuhugi välja ei vii, vaid asja tuleks teha õiges järjekorras.

Kõigepealt oleks vaja teha põhjalik yleriigiline ylevaatus, et teha kindlaks kõik olemasolevad maalambad ja koostada siis vastav andmebaas, kus oleks kirjas kogu vajalik info yhe looma kohta. Selleks tuleks aga enne veel läbi viia lammaste mõõtmine, märgistamine ja kui vaja, ka ravimine.

Lammaste arv väheneb

Paraku jääb maalambaid järjest vähemaks, näiteks Kihnu saarel oli paar aastat tagasi ligi 40 maalammast, kuid nyyd on järele jäänud ainult viis, ka Saaremaal on lambaid väga väheks jäänud, sest inimesed lihtsalt söövad nad ära. Muidugi, et seda kõike ellu viia, oleks vaja ka omapoolset rahastamist ehk toetajaid.

Ka Eestimaa Looduse Fondi spetsialist Kaia Lepik on seda meelt, et kogu summat ei peaks kulutama laboritöödeks, vaid teha võimaluse korral ka rohkem praktilisi töid, muidugi seda, mida UNESCO määrused lubavad ymber paigutada. Maalamba Ühing ja Looduse Fond arutavad yhist tegevuskava lähiajal.

 

Meie Maa - Saarlane