Sakala
Contra
Ma kyll esi mulk ei ole, ole võruke, a no mu mõlembe latse om pooleniste mulgi, sis ma julge mulgi asjun mokka klõbiste iki.
Mulgi kultuur om nakanu jalgu ala võtma nii et lust kaia. Mulgi keelen andass äid raamatit vällä. Mulgikiilse uudise om raadjun. Kuulen, et õpetedes mulgi kiilt Sii om joba piäaigu nigu medel Võrumaal võru keelege.
A nii jala, mille pääle mulgi kiil ennest upitep, om nõndakavva kanajala, ku kiil ei lää egäpäeväkasutusse. Ja kanajalgu pääl mulgi kiilt lihtinimine iki pelgäp — sirguripp ja salmonelluus kummiteve sääl taga.
Mia julge ytelde, et ku võru keelel ka instituuti taga ei oless, võru kiil ei äviness iki koskil. Sõidat mede kandin bussige või läät puuti: inimese kõneleve yitstõisege võru keelen nigu ludin. Ilma nallate. Latse kulleve sedä kogu aig ja ku nemä prilla viil võru keelen vastu ei ytlegi, om nemä valmis võru keelen vabalt suhtleme, ku pelgämine ka tagast ärä kaop.
Sii pelgämine segäpki keele laiembet levimist. Oless vaja, et mulgi kiilt mõistev inimene julgess minnä näitess Abjan või Nuian puuti ja telli kaupa oman keelen. Arvate om, et selle pääle võiass kaia imeligult, et olet tõistmuudu. Sis võit ju kyside, et kudas sii õigetmuudu sis om ja võit viil vastu ytelde, et ku mia ole tõistmuudu, sis sa ei ole miu muudu ja sii tähendep, et olet esi kah tõistmuudu. Ku mulk olla om iki uhke ja ää, sis sii viltu kaemine ei piäss midägi massma.
Tõine kartus, mis segäp oma keele tarvitemist avalikun kotusen, om mõtlemine, et ma ei mõista nõnda äste kõnelde, mõne akave naarma, et ytle midägi võleste ja kos sii äbi ots. A sedä ei tohiss pelläte. Ei ole ädä midägi, ku viltu lääp. Ku esi essumise ärä tabat või kennigi tõne sedä ärä märgip, sis edespidi täät parembeste ytelde.
Ja millest viil myydä ei tohiss vaadete: ku targemb tulep sinu õpeteme, kudas piäp mulgi kiilt kõneleme, sis uuri ka, kost ta perit om. Nigu Võrun nii ka Mulgin ei ole ytte kige õigembet kiilt olemen. Egäl kylal uma kiil. Mia usu, et Abja yten otsan kõneldess tsipa tõistmuudu ku tõsen otsan. Nigu om aa joosul vällä kujunen. A ku näitess abjakas ja tarvastulane kokku saave, kõnelgu nemä päälegi kumbki oma kiilt — kyll tõine aru saap!
Võru keelel om jah mulgi keele ehen kõva edumaa nigu Soome majandusel Eesti majanduse ehen. Sii tähendep, et Võrumaal ei ole järjepidevus katkenu, saman ku Mulgimaa veeti umal aal peris laiali. A siijagu suurembit edusamme saave Eesti riik ja mulgi kiil prilla tetä.
Mul om sii jutt enge pääl sellest aast, ku kuulsi mulgi uudiste kokkupandjet ja nendesamuste uudiste ettelugejet omavahel põhjaeesti keelen asju aamen. Ku juba siandse asja man mulgi kiilt ei kasute, kos sis viil? A õnness om asi edenenu ja mulgi kiilt kostap järest rohkemb miu kõrvu. Paistap, et mulgi asi pyvväp edesi ja lootus, et mulgi kiil ei jää pallalt muusjumi eksponaadiss ja lubilisess pyhapäevä-arrastusess, om tävveste olemen.