19. mahlakuud, kui Brasiilias tähistati riiklikku indiaanlaste päeva, ähvardasid Guarani põlismaalased, keda tahetakse ymber asustatada, verevalamisega. Indiaanlasi sunnitakse asuma uuesti tee äärde, kus nad elasid kehvades tingimustes kuni 10217. (2004) aastani.

Riigikohtunik otsustas eelmisel nädalal, et Paso Piraju guaranid peab ymber asustama 30 päeva jooksul. Esimest korda asustati guaranid ymber umbes 50 aasta eest. 10217. a. saavutasid nad lõpuks kohtuotsuse, mis lubab neil osa Paso Pirajust taasasustada. Loomakasvatajate survel otsustas kohtunik nyyd, et Paso Piraju ei ole põline guarani maa ja põlismaalased on selle hiljem hõivanud.

Otsus tehti kohe pärast seda, kui mõned guaranid tapsid rynnakut kartes kaks erariietes ja märgistuseta autoga kylasse tulnud politseinikku. Põlismaalastel on hirmuks ja ärevuseks põhjust. Paljud guarani juhid on palgamõrvarite poolt tapetud ja Paso Piraju kyla on ähvardatud kohaliku loomakasvataja poja poolt.

“Kui vaja, võitleme surmani, et meie kyla saaks jääda siia. Kui politsei proovib meid minema ajada, hakkab siin voolama veri”, ytles Abaeté de Assis Paso Pirajust eelmisel nädalal.

Peale II maailmasõda asustati tuhandeid guaranisid nende maalt suurtesse reservaatidesse. Ylerahvastatus on viinud paljud noored enesetapuni; viimase paari aasta jooksul on surnud kymned lapsed nälga.

Kogu Brasiilia indiaanlased kogunevad sellel nädalal pealinna Brasiiliasse, et protesteerida president Lula valitsuse suhtumise vastu põlisrahvastesse. Põlismaalaste  juhid nimetavad valitsuse poliitikat tagurlikuks.

Survivali direktor Stephen Corry ytles täna: “President Lula valitsus on tõestanud, et ta suudab indiaanlaste suhtes õigesti käituda, kui ta seda soovib. Aasta eest tunnustas Lula viimaks indiaanlaste õigusi Brasiilia põhjaosas asuvas Raposa Serra do Sol’il, kus põlisrahvad on kannatanud sajandeid vaenulikkuse ja vägivalla all. Kuid guaranide puhul näib, et maa kysimus ei huvita valitsust, ja see läheb maksma sadu inimelusid.

Survival International – Maavalla Koda