Vanad eestlased räägivad, et hiiemägedes on jõudu ja väge. See jõud ja vägi on tülli keeranud maaomaniku ning maausulised. Pühast hiiemäest on saanud sõjatanner, kus põrkuvad vastaspoolte huvid. Yhelt poolt on kaalukausil põhimõtted, teiselt poolt raha. Otsuse peab tegema volikogu aga juba homme, ehkki vaidlused pole veel korralikult maha vaieldud ega lahingud peetud, kirjutas ajaleht Põhjarannik.
Maaomanik kinnitab, käsi sydamel, et hiiepaik ning kivikalmete olemasolek tema maal tuli kui välk selgest taevast. Maad ostes ei olnud selle kohta mingit märget. Ja nyyd, kus raha nõudvat arendustööd juba alustatud, on keeruline loobuda. Ehk tasuks maausulistel, muinsuskaitsjatel, kohalikel omavalitsusjuhtidel ja maaomanikul uuesti maha istuda ning mõelda, mida teha konkreetsel juhul ning kuidas selliseid olukordi tulevikus vältida. Sellise ettepaneku tahab maaomanik teha ning teiste osaliste poolt oleks aus see ka vastu võtta, kas või selle pärast, et maaomanik tahab mingit lahendust leida ning ehk aitab see dialoog kaasa hiiepaikade äramärkimisele ja korrastamisele, mille vajadusest räägitud on, kuid milleni senimaani jõutud ei ole.
See, et omavalitsusjuhid on asunud maausuliste poolele, näitab, et kui veel mõni aasta tagasi oldi õnnelikud iga arendusprojekti yle, siis enam arendajaid avasyli vastu ei võeta ning nende plaane vaetakse ja kaalutakse oluliselt kauem. Sest ehkki söötis ja võssakasvanud Eestimaal paistab ruumi olevat kõigile, hakkab kinnisvaraarendajatel kitsaks jääma. Seda näitab kas või Lyganuse vallas toimuv, kus viimasel ajal on kruntideks jagatud mitu magusat maatykki.