[text]
Täna on

Võro liin om edimäne umavalitsus mi kandin, miä naas’ tugõma inemiisi, kiä tahtva uma maja vanaperätselt kõrda tetä. Sääne ettevõtminõ om egäl juhul kitmist väärt – väega hallõ om kaia, kuis ilosa vana puumaja lagonõsõ: aknõklaasi omma purus pestü ja värv sainu päält maaha kulunu, kirotas Harju Ülle Uma Lehes.

Vast nakkas jäämä veidembäs majaumanikkõ, kiä uutva, et päti maja maaha palotasõ vai tuu kokko satas: sis saa tuu kotussõ pääle papist, vatist ja plastist putka pistü panda.
Tuu vati-papi-plasti usk om mi inemiisi sisse kõva juurõ ajanu. Näüdätäs jo telekangi, kuis sannalõ klaasvatt ümbre pandas ja «hää lämmi» saa. Muinsuskaitsjidõ hoiatust, et hämm päse-i nii vällä ja hoonõ mädänes är, kullõsõ vähätse.

Pall’o ütlese, et puuaknõ omma «kalli» ja tuuperäst pandva nä majalõ plastaknõ. A muinsuskaitsja omma Soomõn-Rootsin nännü 20–30 aastakka tagasi majjulõ pantuisi plastaknit: päiv om neo nii rabõdas tennü, et olõ-i muud tetä, ku prügümäele viiä. Ja vahtsõ osta. Aknõtegejil om muidoki hää miil, ku näide aknit inämb ostõtas, a häste hoitu puuakõn või vasta pitä sada aastakka vai inämbki. Vana uss niisamatõ. Latsõlatsi jaos pant lagi, põrmand...

Jaigi Juhani «Võromaa juttõn» om juttu ka vannu asju «väest», mink vasta eski susi saa-i. Kõgõ kõvõmb vägi om vanaesä kaska seen, a väke täüs om ka pruugit kirvõkuvvas, mehidselõõts (huska)...

Säänesamanõ vägi om ka vanan huunõn. Mi edevanõmbidõ tarkus, midä saa-i määndsegi raha iist osta. Märgimi iks inne ütessä kõrda, ku vana aknõraami iist är nõstami ja prügümäele veemi.

Harju Ülle, päätoimõndaja


Uma Leht