[text]
Täna on

Uma perrega piili tegemä naanu Miili Ene (53) taht naid tetä kõgõ vanõmbidõ perrä. «Vana meistre omma maru targa olnu, hää kangapuu piät tukõv olõma,» tiid taa kangõ Laheda valla Himma külä naanõ, nelä poja imä, kirotas Allasõ Tiia Uma Lehes.

Eloaig käsitüüd tennü Miili Ene läts’ minevä aasta algusõn ettevõtlusoppusõlõ. Mõtõl’, et tege umma Põlvan olõvat ummõlustarrõ veidü laembas, võtt mõnõ abimehe tüüle ja ost vahtsõ massina.

Oppusõl jagi tarkust üts ðoti miis, kiä ütel’, et ettevõtmisõl piäsi kõgõ perre tugi takan olõma. Ütsindä om asja rassõ edesi viiä.

«Sõs naas’ki vahtsõlõ mutil pää tüüle,» kõnõl’ Miili Ene naardõn. «Mul jo kah kari miihi koton – miis ja neli poiga, kiä kõik õkva tüümehes saanu. Kuis nä iks minno ummõlusõ man avitasõ, kats minnit ei taha kah taast tüüst kuuldaki.»

Ütel Tarto käsitüüpääväl olli Antoniusõ Gildi vällä pantu vana ja vähänättü lavvatelje. Inemise olli naist väega huvitõdu. «Naksi uurma, et pall’o om naidõ perrä nõudmist. Küländ om nõudmist nii Eestin ku muial,» tulõt’ käsitüünaanõ peris algust miilde, ku pidi äriplaani jaos olukõrda uurma.

Täämbädses omma üte suurõ ja katõ lavvatel’e tettü, kümne jago omma pooliku. Kümme latsitelge telse üts Talina latsiaid. «Eestin tahetas lavvatelgi – parhilla ei olõ jõudnu kõiki telmisi är tetä, miä olõ saanu,» ütles Ene.

Edimädse tele tetti Miili Ene vanaimä, Karba Miili (Emilie) piili perrä. «Ma olõgi väega vannost huvitõt, mitte vahepäälsist. Osa omma väega nõrgakõsõ, a kangapuu piät tukõv olõma. Tuu ei liigu põrmandut piten ja sõs pessä-i tapikotussit vallalõ,» nimmas’ Ene, kiä ilda aigu käve Navi külän vannu, n-ü sisseistmisõga piili uurman.


Mehe mõistva puutüüd

Ene perre mehe omma hingega as’a man. «Ma ei tiiä jo puumatõrjalist midägi! Matõrjaliotsminõ ei olõ ka niisama – piät väega hää kõo- ja pedäjäpuu olõma. Sille as’a tetäs kõopuust, okaspuu aja jo pindu,» tiid Ene.

Enel om vidänü – kaasa Hiljard om eloaig peenükeist puutüüd tennü, kolm poiga omma korgõn koolin opnu, a iks kodokanti tagasi tulnu. Egä poig avitas immä-essä uma kandi päält.
Maaülikoolin raamadupidämist opnu Raimo (27) om esi ka puutüükuan tüütänü. «Raino (25) om ka häste ettevõtlik, tä kõgõ tugõ minnu. Ilda aigu oll’ vaia Pärnulõ minnä niiesit tuuma,» kost imä Maaülikoolin lihatehnoloogiat opnu ja parhilla Vastsõ- Kuustõ vorstivabrikun tüütävä poja kotsilõ.

Margo (29) avit’ Vinnemaalt väikeist saekaatrit otsi, et sõs saanu ka uma mõtsa puust piili jaos matõrjaali.

Talina tehnikaülikoolin opva Merko (20) avitas kodolehekülge tetä ja muid arvudivärke. «Timä nägegi pääliinä mättä päält kõgõ inämb, et taal as’al om mõtõt. Tä oll’ edimält mu suur julgustaja,» kitt imä kõgõ noorõmbat poiga. «Timäl koolin pall’o tütrigu küsüse, kuna su emme tulõ ja näütäs meile kangakudamist.» Ka pääliina latsiaia oppaja uutva, kuna Ene näile kangateko näütämä tulõ.

A kavvõndalõ minnä parhilla nal’alt ei saa. Keväjä omma heränü kõik ummõlustüü kundõ, niisamatõ om piiliga as’aajamist lõpmalda pall’o.

Ene kõnõlas, et metallitüü tegejit om pall’o, a ku määnestki erilist vidinät tahat, olõ-ei tuud lihtsä saia. Tüüstüs tahtnu tetä tuhandit detailõ, a kangategejile ei lää nii pall’o vaia.

Liinan ellä ei taha

Ene om Põlvan üle viie aastaga ummõlustarrõ pidänü, a liinan «kõigi silmi all» tä olla ei taha. «Ma olõ iks maainemine, minnu iks liina inämb ei saa. Veli kuts minnu kõgõ Tartolõ. Ütles, et tulõ är, liinan omma hoobis korõmba raha. Ma iks taha kuigi maal är ellä,» om Ene kimmäs. «Tahasi, et latsõ jääsi maalõ, et talo es jäänü tühäs,» ütles naanõ õkva kõgõst süämest.

«A inämbüs läävä kohegi suuri rahhu otsma. Jääse talo, kos inemise lihtsäle omma, esi midägi ei tii ja kaesõ sõs tõsõ ello: näet, tä eläs häste. Kaetas: sa sait vahtsõ autu. A kost ja kui sa taa sait?!,» kõnõlõs Ene pall’odõlõ tutvast olukõrrast: kadõhusõst noidõ üle, kiä tahtva tüüd tetä.

Miile «kapital» om ka tuu, et hää puutüümiis oll’ joba Ene vanaesä, kõkkõ käsitüüd tekk’ ka Ene imä Keväjä Meeta. Virmanimi – Kämmo OÜ – pantigi vanaimä talo perrä.

«Õkva tahtsõmigi , et olnu egäte Lõuna-Eesti nimi,» om Ene mi kandi umaperä hoitmisõst tiidlik.


Uma Leht