Mõne päeva eest ilmus Põhjarannikus artikkel pealkirjaga "Taarausulised ja kinnisvaraarendajad peavad hiiemäe pärast lahingut". Kõigepealt pean lugejate rahustamiseks märkima, et lahinguid taaralaste ja ärimeeste vahel ei käi, kirjutas Ahto Kaasik ajalehes Põhjarannik.
Purtse hiiemäel valitseb esialgu kena rahu ning huvilised võivad julgelt tulla nautima kauneid vaateid ja esivanemate mälestust.
Oluline on kohalike inimeste seisukoht
Kuigi Maavalla Koja seisukoht võimaliku ehitustegevuse suhtes on selgelt eitav, on hiiemäe kaitsmisel siiski peategelaseks kohalik rahvas. See on ka igati loomulik, sest ajalooline pyhakoht on tähtis osa kodupaiga loodus- ja kultuuriväärtustest. Põliselanikke seovad hiiega mälestuste, rahvapärimuse ja vahetu kogemuse kaudu vaimsed sidemed, mis hoiavad turvatunnet. Ja turvatunnet on kiiresti muutuval ja rahutul ajal kahtlemata kõigil vaja. Kuna hiiemägi on kylale ja mõnes mõttes kihelkonnalegi yhine, on loomulik, et seda peetakse osaks oma kodust ja seal toimuva vastu tuntakse elavat huvi.
Seetõttu on mõistetav, miks Purtse kyla 101 elanikku on alla kirjutanud pöördumisele, milles avaldavad oma vastuseisu asumi ehitusele. Ja kylaelanikud pole oma mures yksi. Samasuguse pöördumise on teinud veel 77 Lyganuse kihelkonna elanikku. Purtse rahvale on toetusavalduse saatnud ka Vastseliina kylade yhendus, Alutaguse Memento ja paljud hoolivad kodanikud.
Purtse naaberkylas Liimalas elav arendaja aga väitis, et talle tuli yllatusena nii hiiemäe, kalmete kui ka piirangute olemasolu. Võib-olla tõesti. Ometi on Purtse hiiemäest olnud korduvalt juttu kohalikus lehes. Viimati aasta eest ilmunud artiklis Muistsed pyhapaigad väärivad austust.
Samuti on igale huvilisele võrgus kättesaadav Maa-ameti kultuuri- ja loodusmälestiste kaardirakendus, millel on näha kõikide kaitsealuste mälestiste asupaigad. Kaardirakenduse kasutamine on esmane eeldus kinnisvaraga tegelemisel isegi algajatel. Nimetatud võrgulehelt leiab ka kaitsealuse Purtse hiiemäe ja lisaks veel sellel asuvad kaitstavad yksikobjektid: 8 kivikalmet, Uku allika ja Hiiemäe pärna.
Avalike huvide kaitse
Nii kinnisasja piirangutel kui ka seadustel on yhine omadus – need kehtivad sõltumata sellest, kas inimene/maaomanik neid teab või mitte. Mälestistele, sealhulgas ajaloolistele looduslikele pyhapaikadele kehtestatud piirangud on vajalikud kogukonna ja laiemalt yhiskonna huvide kaitseks. Purtse hiiemäel siis selleks, et hoida ehitustegevusest puutumatuna kogukonna pyhapaika ning säilitada seal olevaid arheoloogilisi, pärimuslikke, ajaloolisi ja looduslikke väärtusi. Need väärtused kuuluvad rahvale ja eraomanikul pole õigust nende kahjustamiseks või hävitamiseks, hoolimata sellest, et eraomand on pyha.
Selles mõttes on igati arusaadavad ja tervitatavad Lyganuse valla senised seisukohad, et kavandatav asundus tuleb rajada sinna, kus ei rikuta olemasolevaid väärtusi. Ligi 400 hektarit maad, mis on ettevõtte omandis, pakub selleks kindlasti piisavalt võimalusi.
Vallal pole oma otsust raske põhjendada. Kavandatav tegevus kahjustab või hävitab olemasolevaid väärtusi ning selle vastu on nii kohalikud elanikud kui ka maausulised. Ja kuna valla yldplaneeringuga on kord juba otsustatud, et hiiemäele ei ehitata, pole ka mingit põhjust ehitust lubavat detailplaneeringut algatada.
Hiied hoiavad meie põlisväärtusi
Edasiste arusaamatuste vältimiseks tuleks kõnelda pyhapaikadest pisut laiemalt. Ida-Virumaal leidub ju ajaloolisi looduslikke pyhapaiku mujalgi.
Taara- ja maausulisi yhendav Maavalla Koda on kymmekonna aasta jooksul tegelenud hiite ning teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade uurimise, tutvustamise ja kaitse korraldamisega. Viimastel aastatel oleme osalenud riikliku pyhapaikade programmi ettevalmistamisel. Programmi kiire käivitumine on väga oluline, kuna seni on vaid viiendik pyhapaikadest võetud riikliku kaitse alla. Ylejäänute asukoht, piirid ja säilinud väärtused alles ootavad väljaselgitamist ning kaitse alla võtmist. Oleks ka loomulik, et riik kasutaks pyhapaiku sisaldavate kinnisasjade võõrandamisel ostueesõigust. Samuti vajab täiustamist pyhapaikade kaitset korraldav seadustik.
Lisaks riiklikule kaitsele sõltub pyhapaikade säilimine suuresti just kohalikust kogukonnast. Nii nagu Purtse kyla ja Lyganuse kihelkonna rahvas, nii peaksid teistegi kantide (põlis)elanikud hoolitsema selle eest, et pyhapaiku ei rikutaks.
Hiied hoiavad meie rahva põliseid väärtusi, meie väärikust ja turvatunnet. Meie kohus omakorda on hoida hiisi esivanemate vaimus. Et praegusel röövkapitalistlikul ajal kipub pahatihti ununema, mis on pyha ja millised on head tavad, tuleks neid vahel meenutada.
Lisaks on võõrvõimud või võõrast usku inimesed meie põliskultuuri ja hiietavasid sealhulgas aastasadu maha surunud. Põline kultuurrahvas, nagu maarahvas seda on, ei saa piirduda omariikluse taastamisega. Peame hoolitsema ka oma kultuuri ja tavade järjepidevuse eest.