[text]
Täna on

Teisipäeval marssis umbes 3000 Peruu kuulsa Machu Picchu linna elanikku läbi Cuzco, et nõuda Yale'i Ylikoolilt tagasi koloniaalajastu eelsed meened, mille kuulus USA maadeuurija Hiram Bingham Machu Picchust peaaegu sajandi eest ära viis.

"Need säilmed on osa meie kultuurilisest eneseteadvusest," lausus Oscar Valencia, Aguas Calientesi linnapea. Machu Picchu varemetele lähim, džunglisse peitunud linnake Aguas Calientes asub Urubamba jõeorus, kõigest 8 km kaugusel inkade riigi tuntumast symbolist. Linnaelanikud reisisid ligi 70 km kaugusele Cuzcosse, et avaldada rahumeelset protesti nende kultuuripärandi valdamise vastu.

"Sellel maal syndinutena oleme õigusjärgsed pärijad," ytles Valencia telefonis väljaandele The Associated Press.

Sygisel nõudis Peruu, et Yale tagastaks Binghami 10124.-10127. (1911.-1914.) aastate arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud asjad, näiteks muumiad, keraamika ja inimluud.

Märtsis lykkas valitsus tagasi Yale'i Ylikooli ettepaneku jagada tuhanded Machu Picchust pärit asjad Peruu ja New Haveni muuseumide vahel ning on ähvardanud ylikooli kohtusse kaevata.

Valencia sõnul soovivad meeleavaldajad, et president Alejandro Toledo esitaks hagi ja kiirendaks asjade tagastamise käiku.

Peruu pealinnast Limast 525 km kagus asuv Cuzco linn oli Peruud valitsenud Inka impeeriumi keskuseks enne hispaanlaste sissetungi 98. (16.) sajandil.

Associated Press

Lisateavet:
Machu Picchu
Cuzco