[text]
Täna on

Juba kuu aega värisenud ja nädalapäevad laavat süljanud Jaava saare 3000 meetri kõrguse Merapi vulkaani purse on võimude kinnitusel lähipäevade või lausa tundide küsimus.

1994. aastal, viimase ohvreid nõudnud vulkaanipurske ajal tappis kuum pilv üle Turgo küla liikudes üle 70 elaniku. 1930. aasta purse võttis elu vähemalt 1300 inimeselt.

Seekord teevad Indoneesia ametivõimud ulatuslikke pingutusi, et inimohvreid vältida. Üleeile jõustus käsk evakueeruda 5000 inimesel, kes elavad kümne kilomeetri raadiuses Merapi tipust. Merapi geograafiliste iseärasuste ja senise purskeajaloo põhjal peavad teadlased tõenäoliseks, et vulkaan purskab tipust edela- või lõuna suunas, kuigi lõplikult pole võimalik ennustada ei purske aega, tugevust ega suunda.

Paljud kohalikud usuvad vulkanoloogide asemel siiski pigem ennustajaid. Kohalikele on vulkaan püha ning igal aastal ronib selle tippu preester, et tuua üleloomulikele jõududele ohvriand.

Sel aastal räägib osa ennustajaid, et Merapi ei purska üldse. See on arvestatavaks takistuseks evakuatsiooni elluviimisel, sest mitmed vanemad külaelanikud pole nõus kodudest lahkuma, uskudes, et tulemägi ei ole neile ohtlik.

Veel reede hommikul tassisid töölised Kaliademis, kuus kilomeetrit Merapist lõunas asuvas kaevanduses vulkaanilist liiva Gendoli kuivast jõeorust välja. Sealsetel elanikel on juba pikka aega käigus oma ohusüsteem – väike kivitornike, mis suuremate värinate peale peaks ümber kukkuma ja andma märku lahkuda.

Üleeilsest on liivakaevandustööd Merapi lähistel siiski ametivõimude käsul peatatud ja eilsest pole lubatud minna Merapile lähemale kui viis kilomeetrit.

Paljude Merapi lähikülade naised ja lapsed on käinud viimastel nädalatel ööbimas evakuatsioonilaagrites, mis said üleeilsest neile ajutiseks koduks.

Kuigi laagritesse on varutud sööki, joogivett ja ravimeid, on kohalike lehtede andmeil mitmes kohas tingimused viletsad, toad ülerahvastatud – kuni sada inimest ühes ruumis – ja levima hakanud nakkushaigused.

Maja ja loomade valve

Abikätt on ulatamas paljud organisatsioonid ja erafirmad. Nii ehivad uuemaid laagreid neid toetava populaarse kohaliku sigaretimargi reklaamid. Evakuatsiooni hõlbustamiseks on ära parandatud ka enamik Merapi ümbruse teid ning üles pandud suunatähised lahkumisteede leidmiseks.

Paljud pereisad on jäänud maja ja loomi valvama ning meelsasti ei lahku nad ka nüüd käsu korras. Vulkaanihirmust suurem on hirm kaotada ainsad elatusallikad.

Samal ajal on täheldatud tõusu välisturistide arvu tõusu, kes saabuvad võimsat loodusetendust oma silmaga kaema. Suurim vaatemäng saabub ööpimeduses, kui helklev laava mööda tumedat vulkaaninõlva teed allapoole otsib.

Merapi purskab iga paari-kolme aasta tagant, suuremaid purskeid on tal iga 10–15 ja väga suuri 50–60 aasta järel.

Terve lugu Postimehes

Fotod aktiviseerunud Merapi vulkaanist (Postimees)