Õiguskantsler Allar Jõks ja haridusminister Mailis Reps kinnitasid eile riigikogus kui yhest suust, et usuõpetuse õppimine yldhariduskoolides oli, on ja jääb vabatahtlikuks, tuues argumendiks põhiseaduse, kirjutas Kai kalamees Eesti Päevalehes.
“Põhiseaduse paragrahv 40 sätestab muuhulgas usuvabaduse ja riigikiriku puudumise,” märkis Jõks, kelle nõudel pidi Tartu Treffneri gymnaasium hiljuti loobuma kohustuslikust religiooniõpetusest.
Nii Jõks kui ka Reps lähtusid põhikooli-ja gymnaasiumiseadusest, mis teeb “mittekonfessionaalse usuõpetuse” korraldamise koolidele kohustuslikuks juhul, kui seda soovib vähemalt 15 õpilast. Jõksi sõnul peab olema tegu õppeainega, kus usundeid käsitletakse neutraalselt ja võrdselt.
“Neutraalne ei ole eri usundite käsitlemine läbi kristliku prisma. Neutraalsus tähendab maailma suurte usundite võrdset käsitlemist. Ainet tuleb õpetada objektiivselt, kriitiliselt ja pluralistlikult,” lausus Jõks.
Tema väitel ei muuda gymnaasiumiseaduse ja haridusseaduse usuõpetust puudutavate sätete tyhistamine “iseenesest” ainet kohustuslikuks, nagu pakkus välja Avo Üprus Res Publicast.
Jõksi väitel ei pruugi kohustuslik mittekonfessionaalne usuõpetus olla põhiseadusega vastuolus. “Riik ei tohi peale suruda yhtegi kindlat usulist või maailmavaatelist veendumust,” sõnas ta.
Jääb valikaineks
Haridusministeerium ei plaani uuenevasse õppekavasse yhtegi uut sundainet, mis tähendab religiooniõpetuse jäämist valikaineks. Repsi sõnul läbib see temaatika eri astmeid ja aineid, eriti inimese- ja yhiskonnaõpetust. “Ajaloos õpitakse tundma religioonide kujunemislugu, sisu ja kombestikku. Samuti käsitleb religioone 10. ja 11. klassi inimgeograafia,” ytles Reps. Ta tõi näiteks ka algava koostöö Tyrgi saatkonnaga, mille “suursaadik on väga huvitatud koraani ja muslimi kultuuri euroopalikust tutvustamisest”.
Religiooniõpetust õpetatakse hetkel 48 koolis.