Täna ilmub Tori hobusekasvanduse 150. aastapäevale pyhendatud margiplokk, millel on kujutatud maatõugu ja tori tõugu hobust. Margiploki kujundas Eesti tunnustatuim loomamarkide autor Sandor Stern, kirjutas Virumaa Teataja.
Plokk koosneb kahest 4,4 krooni maksvast tori ja maatõugu hobuseid kujutavast margist ja selle trykiarvuks on 85 000. Margiploki ilmumise puhul on kasutusel eriline esimese päeva tempel, ilmub ka kaks maksimumkaarti.
1856. aastal asutati Tori hobusekasvandus, mille peamiseks eesmärgiks oli kohaliku hobuse aretamine ja kasvatamine mitmekylgse kasutusotstarbega tugeva hobusetõuna. Tori hobusetõug on aretatud 20. sajandi alguses kohaliku eesti hobusetõu põhjal.
Tori hobune, kelle esiisaks oli norfolk-roadsteri täkk Hetman, on hea iseloomuga, tasakaaluka temperamendiga, suure töötahtega ja vastupidav.
Tori hobuse keskmine turjakõrgus on 165 cm. Põhiline värvus on raudjas.
Tänapäeval kasutatakse tori tõugu hobuseid nii taludes, turismis kui ka ratsaspordis.
Maatõugu hobune, ehk Eesti hobune on ainus põline hobusetõug Eestis. Maahobuse tõuraamat avati 85 aasta eest Haapsalus.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi peetavas eesti tõugu hobuste tõuraamatus on käesoleval ajal 1230 hobust. Välimikult on eesti hobune kuiva ja tugeva kehaehitusega, keskmine turjakõrgus 143 cm. Enam levinud värvused on raudjas ja kõrb, kuid esineb ka teisi värvusi.
Eesti tõugu hobune on elujõuline - hea sigivusega ning tugeva tervisega. Põhiliselt kasutatakse eesti tõugu hobust ponispordi hobusena, turismi- ning väiketalu hobusena.
Pilt: Maavalla Koda