Käänüpääväl oll’ Haanimaal Vaskna talon edimäne võrokõisi tsõõriklaud, kon arotõdi võrokõisi kuuntüüd. Kokko oll’ tulnu pia 40 inemist, kirotas Lauritsa Leelo Uma Lehes.
Tüügrupi märge, et tsõõriklavva ülesandõs piäsi olõma kõigi ütteköütmine, kiä midägi võro kultuuriruumin tetä tahtva, teedüse andminõ, läbikäümise kõrraldaminõ eräle nukkõ tegejide vaihõl ja välläpäsemiisi otsminõ ütitsile hätile, väärt mõttidõ tugõminõ. Võrokõisi eläs nelän maakunnan ja üts tsõõriklavva mõttit oll’ ka kõiki võrokõisi kokkotulõgi kõrraldaminõ.
Mõtõ om jo hää ja õigõ, a kas Valga, Põlva vai Tarto maakunna võrokõnõ pidä hinnäst võrokõsõs? Aasa Piitre Põlva Maavalitsusõst es näe valitsõmispiiren tonti, a märkse, et Põlva maakunna inemise tundva külh, et omma kimmäle võrokõsõ.
Elleri Kalle märkse, et võrokõisi esihindäs olõmisõ tähtsäspidämine pidänü käümä nii, et kõgõpäält om umakandi (kihlkunna, nuka) üttehoitminõ ja sõs ütine võrokõsõs olõminõ. Tsõõriklavva takan märgotõdi ka tuud, et miä tuu võro kultuuriruum õigõlõ om: kas inemise, kiä eläse aoluulidsõl Võromaal, a võro kiilt ei mõista ja Võromaal jo tükümbät aigu elänü muialt peri inemise õks omma võro kultuuriruumi osa?
Inemise, kiä tahtva tsõõriklavvalõ umist tegemiisist teedä anda vai kuuntüüd otsva, võiva saata kirä: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..