[text]
Täna on

Saaremaa Mustjala Panga pangal asuva Pärdi maayksuse omanik Alvar Sagur alustas maausuliste andmetel talle kuuluval krundil ebaseaduslikult ehitustöid ja rajab muistsele hiiepaigale 0,7 hektari suurust parklat. Sagur väidab, et jutt parkla ehitusest on õhust võetud ja tegelikult harib ta endale kuuluval maatykil põldu, kirjutas Rando Tooming Postimehes.

Maausulised ja pärimusesõbrad, kes läksid eile Pangale Karusepäeva tähistama, avastasid pangal kooritud pinnast ära vedavad kallurid, teatas maausulisi ja taarausulisi yhendava Maavalla Koja vardja Auli Kütt.

Sagur ei oodanud Küti sõnul ära detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande kinnitamist ega planeeringu kehtestamist. Samuti ei olevat Saguril seaduslikku ehitusluba, kuid mees alustas sellest hoolimata looduskaitsealal asuvas iidses pyhapaigas ehitustöid.

Sagur kinnitas, et ehitab kõne all oleval maatykil ainult kiviaeda.


«Mingisugust ehitustegevust ei saa toimuda, sest ehitusluba veel ei ole. See on lihtne põlluharimine, mida ma seal viljelen. Kunagi hiljem on tõepoolest plaanis sinna parkla rajada, kuid see on juba hoopis teine asi, palju mahukam töö,» imestas mees.

Maausuliste andmetel oli umbes 0,7 hektari suuruselt pangapealsele kavandatavalt parkla alalt eile kooritud pinnas ja hävitatud taimestik.

Äravõetud pinnast vedanud töömehed ytlesid maausulistele, et ehitusluba saadakse paari päeva pärast. Maausulised teavitasid juhtunust keskkonnainspektsiooni, kust lubati asja uurida.

Sagur kinnitas, et kunagi hiljem on tal tõepoolest kavas pangale loodusliku killustikukattega parkla teha, kohvik ja tualetid ehitada ning õpperajad märkida.

Jutt pangapealse looduse kahjustamisest on Saguri sõnul ilmselgelt ylevõimendatud.


«Võidupyhal käis siin umbes 6000 inimest mereparaadi vaatamas ja selle pinnasega ei juhtunud midagi. Ma ei saa aru, millest taarausulised räägivad, sest see maatykk on 60 aastat põllumaa olnud. Mul on sellest isegi fotod,» rääkis ta.

Samas tunnistas Sagur, et tema omanduses on maatykk alles teist aastat.


«Kus need taarausulised enne olid, kui põldu tehti,» imestas mees.


Küti sõnul mõjub eriti anakronistlikult tõik, et eilne Karusepäev on Panga hiie muistne pyha, mida kohalik rahvas tähistas veel möödunud sajandi algul.


Tänavu otsustas Maausuliste Saarepealse koda Panga hiiepyha kombekohaselt tähistada, kuid kohalejõudnud maausulised leidsid eest töömehed, veokid ja kooritud pinnasega platsi.


Maausuliste Saarepealse koja kirjutaja Elo Liiv oli Küti sõnul eelnevalt saatnud Sagurile maausulistele teadaoleva hiie kohta kogutud pärimuse. Sagur oli Liivile öelnud, et pärimus on talle oluline.


«Nyyd saan aru, et tal oli vaja pärimust vaid raha taotlemiseks, oma raha teenimisele väliselt ilusa pildi loomiseks. Rynnata pyhakohta just selle paiga pyhal päeval on ikka eriline sigadus. Selline inimene peab ikka väga julge olema,» tõdes Liiv.


«Kaitseala seadus näeb ette, et ma võin siia põllumaad rajada ja tegelikult ma ei peagi omal maal põllupidamist kellelegi põhjendama,» selgitas Sagur.

Maavalla Koda on soovitanud kogu pangapealse liikluseks sulgeda. Parkla rajamine kaitsealast eemale parandaks nii loodusmälestise kui pyhapaiga olukorda.

Saguri sõnul ohustab panka hoopis loodusjõudude ja erosiooni mõju all söötis seismine, mille tulemusel on yhte kohta tekkinud suur pragu.


Postimees