Kuu aega Uuglas väljakaevamisi teinud arheoloogide sõnul viitavad leiud Eesti muinasaegse yliku elupaigale, kirjutas Kaie Ilves ajalehes Lääne Elu.
300–400aastane asustus võis olla pidev. Uugla leiud pärinevad nii 11. sajandist kui ka 14. sajandist.
Arheoloog Mati Mandel kinnitas, et Uugla kaeve on yks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis.
„Siin on olnud esinduslik talu," ytles Mandel. Muistse yliku rikkusele viitavad savinõude killud, klaasitykid ja hõbemyndid.
„Mees, kellel olid 13. sajandil Lääne–Euroopa nõud, ei saanud olla lihtne inimene, vaid tähtis ylik," tõdes Mati Mandel.
Myndi eest oravanahk
Klaasakent hoonel tõenäoliselt ei olnud, klaasiruutu hoiti kui niisama haruldust.
11. sajandi myndid paiknesid Mandli sõnul kõige alumises kaevekihis, 40–50 cm sygavusel, ja mitmel pool laiali. „Järelikult peremehel oli, mida kaotada," ytles Mandel.
Myndid olid tol ajal väärtuslikud. Myndityki eest võis osta kana, terve myndi eest oravanaha või lamba.
Yks Uuglast leitud mynt on Inglismaalt, teine Saksamaalt ja kolmas Bytsantsist. Kaks mynti on määramata.
Väljakaevajad leidsid palju loomaluid. „On siga, veist, lammast, kitse, hyljest ja hobust," ytles Mandel.
Arheoloogi sõnul on yllatav, et vähe on kalaluid. „Merelaht tuli siia välja, aga kalaluid ei ole," ytles ta.
Mandel ytles, et mulje järgi on tegemist talukompleksi, mitte yksiku hoonega. „Hoonete piirjooni me täpselt ei tea, kuid võimalik, et neid saab leidude põhjal paika panna."
Talukohast mõnesaja meetri kauguselt leidsid arheoloogid muistse rauasulatukoha, mis arheoloog Jüri Peetsi sõnul võib olla talukohaga samaaegne. Võimalik, et talukohast leitud raudesemed pärinevad sealt.
„Oleme leidnud nii rauasulatus– kui ka sepatööšlakki, mis viitab nii rauasulatuspaigale kui ka sepikojale," ytles Peets.
Muistseid rauasulatuskohti ja asulaid on vähe uuritud ja periood 11.–14. sajandini on teadlaste seas tekitanud palju vaidlusi.
Uugla leiud toetavad teooriat, et põlisrahva ylikkond kaotas oma võimu ja mõjujõu pärast Jyriöö ylestõusu. Ylestõusujärgseid esemeid pole seni Uuglast keegi leidnud.
Rikas kant see Uugla
Uuglat uurivad teadlased edasi ka järgmisel aastal. „Kogu Uugla piirkond torkab silma oma muistse rikkuse poolest. Tundub, et see oli yks tähtis paik," ytles Mandel.
Uugla pälvis arheoloogide tähelepanu 1970. aastatel, kui maaparandustööd paljastasid paksu musta kultuurikihi.
Veskimäel kalmeid uurides paistis, et Uuglas oli 11.–13. sajandil oluline keskus ja teadlased tulid tagasi võimalikku kunagist asulapaika otsima.
„Tekkis mõte, et peaks uurima, kus elasid need, kes kalmetesse maetud," ytles Mandel. „Praeguse leiukoha asukad võisid kyll Veskimäele matta."