Yhiskonnas pikka aega vaikivat osa etendanud maausulised on viimase kymne aasta jooksul koondunud. Eesmärgiks on kaitsta kultuuripärandit ja maausuliste looduslikke pyhapaiku, kirjutas Kaarel Kressa Eesti Päevalehes.
Esimesed organiseeritud katsed võõrvõimude valitsusajal unustusse vajunud omausu taastamiseks olid Eesti Vabariigi algusaastatel. Väike ryhm intellektuaale, kes soovis luua välismõjudest vaba eesti rahvuslikku religiooni, esitles 1930. aastal ilmunud ajakirja Hiis esinumbris taarausu põhimõtteid. End taarausulistena määratlevate inimeste arv jäi tagasihoidlikuks ning pärast okupatsiooni saabumist ja taarausuliste yhenduse tegevuse keelustamist liikumine vaibus.
Termini “maausk” lõi 60-ndatel järjekordne intellektuaalide seltskond Kaido Kama, Kalle Elleri, Eerik Leibaku ja Peeter Ilusa eestvedamisel. Rahvusluse uue tõusuga kaasnes ka maausu populaarsuse järkjärguline kasv.
10208. aastal (1995) Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonide yhendamiseks loodud Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku sõnul oli yhinemine vajalik eesti põliskultuuri kaitseks. Kuigi monoteistlik ja moodsam taarausk pärimusekesksest ja mitut jumalat tunnistavast maausust mitmeti erineb, nimetab maausuline Kaasik yhendava lylina tõika, et kumbagi usku pole Eestisse väljastpoolt toodud.
“On hulk maausulisi tavasid, mida järgib peaaegu kogu rahvas, näiteks leedo- ehk jaanitule tegemine, hingedeaja pidamine või ka jõulud,” loetleb Kaasik. “Jaanipäeval tule tegemises ei ole midagi ratsionaalset, ent enamik eesti inimesi koguneb ikkagi igal aastal kindlal ajal tule ymber. Vahe on selles, et maausulised teevad seda teadlikult, nende jaoks on see pyha tuli.”
Viimastel aastatel võtab Maavalla Koda järjest aktiivsemalt sõna meedias, teemadeks peamiselt looduslike pyhapaikade ja pärimuskultuuri kaitse. Hiljuti Mustjala pangal toimunud ränga keskkonnarikkumise avastasid just maausulised, kes läksid 13. heinakuud Panga hiide karusepäeva ehk kesksuvepyha tähistama. Samuti on Maavalla Kojal pinnuks silmas plaan rajada Kunda hiiemäele tuulikupark.
Kaasiku sõnul on riik oma kaitse alla võtnud vaid viiendiku looduslikest pyhapaikadest. Samal ajal hävivad kinnisvaraarendajate ja töösturite käe läbi kymned hiied. Omausulistele põhjustab probleeme, et seadusetähe kohaselt peetakse pyhapaikadeks ainult usutalitusteks mõeldud ehitisi. Pyhaks peetav hiiesalu või kivirahn selle määratluse alla ei mahu. Maavalla Koja vanem peab seda kahetsusväärseks, rõhutades, et pärimusteadmiste ja rahvusliku identiteedi edasikestmine on kogu rahva ja riigi mure.
Yks maausuliste suuremaid võite oli kirikute ja koguduste seadusesse 10217. aastal (2004) tehtud muudatus, millega lubati usulise yhenduse nimes kasutada kristlikku päritolu sõnade “kirik” ja “kogudus” asemel ka ajalooliselt väljakujunenud omanimetusi. Maavalla Koda võitles seadusemuudatuse eest kolm aastat, kasutades eesmärgile jõudmisel Tartu ylikooli filoloogide ja õiguskantsleri eksperthinnanguid.
Omausuliste võitlus riigikiriku hiiliva kehtestamise vastu ei ole olnud sama edukas. Kaasik viitab Eesti valitsuse ja Eesti kirikute nõukogu vahel 10215. aastal (2002) sõlmitud yhishuvide protokollile, mis näeb ette kiriku osalemist kymne ministri valitsusalasse kuuluvas tegevuses. Sõjaväekaplanite tegevus ja riigijuhtide ametlik osalemine usulistel talitlustel riivavad põhiseaduses määratletud usuvabaduse põhimõtet, sõltumata sellest, millist religiooni riigivõim propageerib, toonitab Kaasik. Sellega seoses on omausulised vastu kohustusliku religiooniõpetuse kehtestamisele koolides, kuna kardetakse protestantliku usu liiga suurt mõju.
Lisaks tekitas konflikti lehekuus sihtasutuse Virumaa Muuseumid korraldatud performance Viru-Nigulas. Kohaliku muuseumi sihtasutusele yleandmise puhul pandi tuli otsa õlenukule, mis symboliseeris kohaliku ravitseja Kolga Anni põletamist 366 aastat tagasi. Tseremoonia juures viibis ka luteri kiriku esindaja, mis valas maausuliste jaoks õli tulle – luteri kiriku eestvedamisel nõiaks peetud naine omal ajal põletatigi. Maavalla Koja raevukas reaktsioon sundis sihtasutust ametlikult vabandama ja luterlikku kirikut teatama, et nad ei olnud yrituse korraldamisega vähimalgi määral seotud ning mõistavad toimunu hukka.
Tänu seaduslike kanalite ja meediaruumi oskuslikule kasutamisele pälvib Maavalla Koda viimasel ajal yha suuremat tähelepanu. Kui palju on Eestis omausulisi tegelikult? Statistika ei anna sellele kysimusele rahuldavat vastust. Maavalla Koda oma liikmetelt registreerimist ei nõua, Kaasiku sõnul ei peagi maausuline usuyhendusse kuuluma. 10213. aastal (2000) toimunud rahvaloendus ei näinud vastusevariantides omausulistele kohta, mistõttu ei saanud nii Kaasik kui ka mitmed tema tuttavad enda usutunnistust deklareerida. Sellest hoolimata registreeriti rahvaloendusel 1058 maa- või taarausulist inimest, mida pole kyll kuigi palju.
Maavalla Koja vanem viitab ka riigikogu poolt neli aastat tagasi tellitud uuringule, mis uuris inimeste sympaatiat eri usundite suhtes. Uuringule vastanute hulgast pidas maausku sympaatseimaks kuus protsenti, taarausku viis protsenti.
Kindlate arvude nimetamise teeb veelgi raskemaks maausu mõiste laialivalguvus. Ilmselt hoidub nii mõnigi eestlane tänini leivapätsi tagurpidi lauale asetamast, syytab hingedepäeval kyynla või hyppab jaaniööl yle lõkke, enamasti ei teadvustata aga, et täidetakse kombeid, mis võivad olla tuhandeid aastaid vanad.
Eelmisel aastal tehtud Eurobaromeetri uuringu põhjal usub 54 protsenti eestimaalastest teatud vaimu või elujõu olemasolu. Tuleb tõdeda, et antud näitaja on eurooplaste seas kõrgeim. Ahto Kaasiku hinnangul võib omausuliste hulk kyyndida isegi 15–20 protsendini. Ei ole teada, kui populaarsed on meie maal välismaise algupäraga uuspaganlikud voolud (wicca jt), mis pyyavad kohandada paganlikku mõttemaailma tänapäeva inimese religioosse vajadusega, erinedes seega traditsiooni järgivast maausust.
Et Maavalla Koja eesmärkide hulka ei kuulu oma usu laiem levitamine ega kõigi omausuliste koondamine, võib seda yhiskondlikust vaatenurgast käsitleda rahvusliku ning kultuuri- ja looduspärandi kaitsele pyhendunud organisatsioonina. Tõsiasi, et maausulised 21. sajandil haldjatele ohvreid toovad, paneb uskmatu kulmu kergitama. Samas pole kindlasti põhjust Maavalla Koja vanema siiruses rohkem kahelda kui ennast tõsiusklikuks kristlaseks lugevate poliitikute omas.
Maausulised
•• Maausuliste ajaarvamise kohaselt on praegu 10219. aasta. Nii palju aega on 19. sajandi geoloogide hinnangul möödunud Billingeni katastroofist, mille tulemusel meri Eestimaa kohalt taandus.
•• Taarausulised loevad oma ajaarvamise alguseks Eesti Vabariigi iseseisvumist.
•• Nimekatest eestlastest on taarausuliste sekka kuulunud näiteks Hendrik Visnapuu, Juhan Aavik ja Ants Lauter, Vikipeedia andmetel on tihedad sidemed maausuga Kaido Kamal ja Tõnu Trubetskyl.