Möödunud sajandi teises pooles Eestit tabanud vapustused on jätnud oma jälje ja mõjutanud kultuuritraditsioonide edasikandumise järjepidevust. Seetõttu ei ole tänapäeval harukordsed juhtumid, kus eelmistest põlvkondadest mäletatakse vaid vanavanemaid, koduymbruses leiduvad ajaloolised paigad kipuvad ununema, kirjutas Jürgen Kusmin ML Metsalehes.
Oma kultuuripärandi mäletamise ja väärtustamise kaudu säilib aga eestlaste identiteet. Unustades oma ajaloo, oleme palju vastuvõtlikumad meie jaoks võõrastele kultuuridele.
Veel on mäletajaid
Avatud maailma naasmisel tekkinud võimalused tutvuda teiste rahvuste elulaadiga on igati teretulnud, nende ylevõtmist oma igapäevaellu peaks aga siiski tõsiselt kaaluma. Näiteks on juurdumas Eesti kultuuriruumile võõrad valentinipäev ja halloween, samas kui Eesti rahvakalender on rikas ainult meile omastest tähtpäevadest.
Et meil oleks rohkem pidepunkte oma ajaloost ja et oskaksime rohkem väärtustada oma kultuuripärandit, alustati mullu Eestis rahvusvahelist projekti “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine”.
Veel on maastikus säilinud märke eelmiste põlvkondade tegemistest ja veel elab inimesi, kes mäletavad vanu traditsioone ja pärimusi. Ettevõtmise põhitöö on kõike seda fikseerida ehk teha yks põhjalik inventuur. Esialgu käivad välitööd kolmes maakonnas – Rapla-, Lääne- ja Harjumaal. Sygisel peavad esimesed vallad kaardile saama. Tööd jätkuvad ka järgmisel aastal.
Kultuur kõikjal me ymber
Yldjuhul ollakse harjunud kultuuriks pidama vaid kõrgkultuuri märke (kunst, muusika, arhitektuur jms). Näiteks kirjanik ja humanist Hando Runnel mõistab kultuuri all kõiki inimese igapäevase tegutsemise märke. Nii ongi, et tegelikult ymbritseb kultuur meid pidevalt ja me loome seda pidevalt ise juurde. Tulevaste põlvede jaoks kõike säilitada pole võimalik ja sageli seda ei soovitagi, väärtustatakse aga poliitiliselt (loe: kogukondlikult) tähtsat.
Inventuuri tehes tuleb samuti teha valikuid. Vaatamata sellele on inventeeritavate objektide tyybistik mitmekesine, muu hulgas ka nõukogudeaegsed objektid. Materiaalset objekti täiendavad legendid ja vastupidi. Inventeerijad lisavad objekti kirjeldusele ja pärimustele ning asukohale kaardil ka objekti foto ja/või säilinud pildimaterjali.
Varem toimunud kultuuriväärtuste inventuuridel on kirjeldatud vaid objektide olemust või kogutud pärimusi, määratlemata nende täpset asukohta. Pärandkultuuri inventuuril väärtustatakse võrdselt mõlemat.
Näiteks lohk metsa all, kus ka mõned telliskivid, viitab metsavendade punkrile. Teades seal elanud inimesi ja nende elusaatusi, muutub koht palju tähenduslikumaks. Nii on ka vanade metsatalude, põlispuude, savitönkide või kiviaedadega metsas. Pärandkultuur on metsamaastikus säilinud paremini kui nn avamaal, ettetulnud kahjustusi on sageli põhjustanud just teadmatus.
Algatuse vili
Tuginedes Rootsi kolmekymneaastasele kogemusele, algatas pärandkultuuri inventeerimise Eestis Läänemaa mees Lembitu Tarang. Koos Rein Kaljuveega koostatud inventuuri metoodikat testiti 2003. a inventuuriga Lääne- ja Raplamaa mõnes vallas. Kodanikualgatuse korras alanud ettevõtmine on nyyd ELi programmi INTERREG IIIa projektiga laienenud. Nyydse inventuuri esimesi tulemusi on tutvustatud juba rahvusvahelisel tasandil.
Peamiseks eesmärgiks tuleks siiski pidada kogu Eesti kultuuripärandi inventeerimist ja saadud andmete esitamist avalikuks kasutuseks. Sedakaudu tekib võimalus teavitada metsas olevatest väärtustest ka neid maaomanikke, kes veel neist ise ei tea, ja soodustada nii omanikukaitset.
Oma kogemustest võin öelda, et inventuuriga tuleb tõesti välja lausa unustatud asju. Näiteks Märjamaa vallas metsavendade punker Kilgi kylast Konuvere poole, Kaitseliidu lasketiir Päärdus, Olevi põlistalu Kohtru taga metsas jne.
Yldjuhul saab sellistest kohtadest teada kohalike elanikega juttu ajades. Sageli võib juhtuda, et yks inimene teab yht, teine teist, kõik ei tulegi korraga meelde jne. Ent tähtis on kas või vähenegi teave talletada.
Juhuslikult objekti otsa naljalt ei komista, selle looduses märkamine vajab mõningast vilumust. Suhtlemine kohalike elanikega on möödapääsmatu, sest ainult objektist jääb väheks, vaja on ka taustateavet.
Eesti–Soome yhisprojekt
Pojekt “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine” alustas tegevust 2005. aasta septembris, mil anti välja trykis “Pärandkultuur Eesti metsades”. Oktoobris toimusid Harju-, Lääne- ja Raplamaal teabepäevad kõigile metsandusliku pärandkultuuri huvilistele. Teabepäevade abil leiti huvilised, kes olid valmis inventuuri tegema.
Detsembris said inventeerijad koolitust ja kevadel, pärast arhiivides töötamist ja eelteabe kogumist, oli neil Soontaganal praktiline õppus.
Projekti juhtpartner Eestis on RMK, projektijuht Vaike Pommer (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 628 1542).
Eesti poole kuludest 75% katab EL, 10% siseministeerium, 7,5% keskkonnaministeerium, 7,5% RMK; Soome poole kulud katab EL 50% ulatuses.
Kõigil, kes tahaksid veel ettevõtmisega liituda, tuleks kontakti võtta oma valla erametsanduse spetsialistiga või pärandkultuuri inventeerijaga.