Täna lõpevad Saaremaal Viltina kylas ligi kuu aega kestnud arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus avastas arheoloog Marika Mägi kogu Skandinaavias haruldase paadisilla ja seda ymbritsenud sadamakompleksi, kirjutas Meie Maa.
Muinasaegne kärajakoht
Juba kolmandat suve Viltinas toimunud väljakaevamised tõid mullakihtide alt nähtavale 11. sajandist pärit tervikliku sadamakoha, mis on sarnastest leidudest Eesti suurim.
Mägi sõnul ei ole tegemist tavapärase kaubasadamaga, vaid kohaga mida rahvusromantiliselt kärajakohaks nimetatakse. Sellistes kohtades peeti olulisi nõupidamisi, sõlmiti abielusid, toodi jumalustele ohverdusi, viidi läbi kohtumõistmisi ja sõjaseisukorras töötati välja kaitseplaane.
Õnnelik arheoloog
Erilist rõõmu tunneb Mägi aga paadisilla yle, mille nad kaevamistööde käigus avastasid. Tegemist ei ole mitte pikalt vette ulatuva paadisillaga, vaid omamoodi kaldapealsega, mille esivanemad paatide paremaks randumiseks järsemaks kaevasid. Kuna paatide randumiskohti on väga raske yles leida, on Viltina paadisilla näol tegemist täiesti haruldase leiuga nii Eestis kui terves Skandinaavias.
Õnne peab olema, rääkis Mägi sellest, kuidas just tema leidis yles paadisilla, mida Põhjamaades on seni avastatud vaid yksikuid.
Sarnasusi Ojamaaga
Kuigi leitud sadamakohas on puitelamute varemeid, ei usu Mägi, et keegi võis seal aastaringselt elada. Ahjuta elamuid kasutati pigem ajutiste petumispaikadena, kus inimesed vastavalt vajadusele aeg-ajalt ööbida said.
Tuntud arheoloogi sõnul tekitasid temas kaevamistööde alguses suurimat segadust puitehitiste vahetust lähedusest leitud matusekohad. Pärast kolleegide uurimustesse syvenedes jõudis Mägi järeldusele, et selline symbioos ei ole mitte Saaremaa eripära, vaid iseloomulik ka teistele saartele, näiteks Ojamaale.
Marika Mägi on Tallinna Ülikooli arheoloogia osakonna juhataja, kes on avaldanud mitmeid arheoloogilisi artikleid ja väljaandeid. Arheoloogiliste kaevamistega on Mägi Saaremaa eri piirkondades tegelenud juba 17 aastat.