Norra võimudega vaidlusesse sattunud Rootsi saamid kaitsevad oma 250 aasta vanust õigust kasvatada põhjapõtru riigipiiridest sõltumatult, kirjutas Postimees.
 
Põhja-Rootsi Saarivuoma saamikyla elanikud on juba aastasadu rännanud suviti loodesse Norra poolel asuvatesse mägedesse põhjapõtru karjatama, kuid sel suvel on Norra võimud asunud saamide tegevust takistama.

Heinakuu keskel takistasid Norra võimud põdravasikate märgistamist, vedades helikopteritega ära aiad, mille sees kevadel syndinud vasikaid hoiti. Nende kinnitusel seisid aiad tol alal põhjapõtrade pidamist reguleerivate Norra seaduste vastaselt.

Põdravasikate märgistamine on saamidele majanduslikult väga oluline, sest vastasel juhul ei ole võimalik välja selgitada, kes on põdra omanik. Seepärast tõid saamid helikopteritega kohale uued aiad.

Kahju põdraomanikele

Ainuyksi aedade kõrvaldamine tekitas saamidele majanduslikku kahju. «Yksikkarjapidajatele tekitab see kindlasti kahju,» märkis Per-Gustav Idivuoma, kes on Rootsi saamide põhjapõtrade pidamise yhenduse esimees.

Helikopteritega lendamine pole just odav lõbu, samuti tuleb osta aiad ning töötajatelegi tuleb maksta. «Need asjad võivad kokku maksta kuni 100 000 krooni (umbes 170 000 Eesti krooni),» arvutas ta saamikyla paarisaja põdrapidaja kahjusid kokku.

Kuna Saarivuoma saamidel ebaõnnestus suvel põhjapõtrade märgistamine, võib iga põdraomanik kaotada hulgaliselt loomi, sest sygisel pole enam lihtne välja selgitada, kellele mingi põder kuulub.

Tyli algseks põhjuseks oli see, et Norra ja Rootsi pole jõudnud kokkuleppele uue lepingu osas, mis korraldaks saamide maakasutamist Norra poolel, kuigi asja on arutatud alates eelmise aasta lõpust.

Norra peab kinni eelmisest lepingust, mis sõlmiti riikide vahel 28 aasta eest. Tolle lepingu järgi ei tohi Saarivuoma saamid kasutada Norras suviti porosid karjatada. Norras on võetud vastu seadus, mis paneb paika maakasutamise just tolle lepingu põhimõtete järgi.

Saamid aga tuginevad oma nõudes maad kasutada 1751. aastal sõlmitud Lapi hartale - see on lisa 1751. aastast pärit Strömstadti lepingule, mis pani paika Norra ja Rootsi piirid. Norrat tollal valitsenud Taani ja Rootsi tunnistasid Lapi hartaga saamide kui rahvuse õigust kasutada maad ja vett põhjapõtrade pidamiseks sõltumatult riigipiiridest.

Rootsi riik toetab saame. «Lapi harta kehtib ka Norras. See on juriidiline otsus, mis kehtib mõlemas riigis. Selle mõte oli tollal see, et saamide yrgaegset õigust põtradega yle piiride rännata ei tohiks kärpida piiride joonistamisega,» märkis Karl Olov Öster Rootsi põllumajandusministeeriumist Rootsi ajalehele NSD.

Norrakatel pole huvi

«Fakt on see, et norralased tahavad Rootsi saamide põdrapidamist Norras vähendada. Nemad ei saa Rootsi põtrade pidamisest mingit kasu. Iga lepinguga on vähenenud rootslaste õigus Norras põtru pidada,» täheldas Idivuoma.

Norra põllumajandusministeerium ei soovinud lepinguga seotud asju läbirääkimiste praeguses seisus selgitada.

Öster juhib Rootsi delegatsiooni Norraga uue maakasutuslepingu sõlmimise läbirääkimistel. Ta on avaldanud lootust, et uus leping võetakse vastu juba sel sygisel. Samal arvamusel oli ka Idivuoma, kes on samuti Rootsi delegatsiooni liige.

«See põlisrahvaste asi on jõudnud rahvusvahelise kysimusena sinnamaani, et pole yhtegi riiki, kes julgeks meie piiriyletamisõiguse täielikust ärakaotamisest isegi rääkida,» arutas Idivuoma.

Skandinaavia riigid on andnud saamidest poroomanikele palju soodustusi, et aidata säilitada nende põlist eluviisi. Näiteks korraldab Rootsis põdrapidamist seadus, mis soodustab just nimelt saamide põdrakarjatamist. Too seadus annab saamikylade elanikele õiguse kasutada maad ja vett põhjapõtrade pidamiseks ning pyyda kala ja kyttida vabalt mägedes põlistel saamide aladel.

Soomes ja Rootsis kehtib ka seadus, mille järgi riik maksab hyvitist metsikute loomade tapetud põhjapõtrade eest. Seadus kaitseb nii põdrapidajaid kahjumi eest kui ka hunte ja karusid põdraomanike kuulide eest.

Traditsioonidest rääkides tuleb siiski mainida, et romantiline looduses rändamine ja suusatamine on põdrapidamisest juba ammu kadunud. Peale juba mainitud helikopterite kasutavad saamid raskes maastikus liikumiseks suviti ATVsid ja talviti mootorsaane.

Põtrade pidamine pole mitte ainult oluline osa saamide kultuuripärandist, vaid ka tuhandete inimeste viis elatist teenida. Ainuyksi Rootsis saab aastas 2500 inimest oma peamise sissetuleku põhjapõtrade pidamisest. Samas on põhjapõdrad olemas yle 3500 inimesel.

Kas teate?

o Kokku elab maailmas 70 000 saami. Rootsis 20 000, Norras 40 000, Soomes 6000 ja Venemaal 2000.

o 20 000 saami räägivad soome-ugri keelte hulka kuuluvaid saami keeli, mida on kokku kymme.

o Saamidel on Norras, Rootsis ja Soomes lai kultuuriautonoomia ning oma parlament.

o Saamikyla (rootsi keeles sameby) on põhjapõdrapidamise haldusyksus. Saamikylasid on Rootsis kokku 51.

o Poropidamisega tegelevaid ettevõtteid on Rootsis kokku 900. Põhjapõdraäri aastakäive on umbes 255 miljonit Eesti krooni.

Allikas: www.samer.se
 
Postimees