Nädalavahetusel taaselustus Käsmus Vana-Jyri neemel taas viikingite aeg, mis tähendas, et kõigil huvilistel oli võimalik jälgida muinasaegset elu-olu ja igapäevategemisi, kirjutas Virumaa Teatajas Eva Klaas.
Viikingilaagrit kylastaval ajaloohuvilisel oli võimalik oma silmaga näha, milline võis olla muinasaja kyla oma elu ja seal toimuvaga: sai lasta endale ruunidega ennustada, mekkida kypsetatud soolakala ning tutvuda iidsete relvadega.
Huvilised said osa võtta töötubades tehtavast ning õppida pronksi ja tina valama, sepatööd, keraamikat, nahatööd, tekstiili ning puutööd tegema.
Käsmu meremuuseumi direktori Aarne Vaigu sõnul on tänapäeval nii viikingiaja kui ka paljude teiste muistse aja perioodidega tegelemine kõikjal maailmas au sees.
Peetakse festivale, ehitatakse kylade ja laevade koopiaid, elustatakse igipõliseid oskusi ja kombeid, tutvustatakse rahvale nõnda oma maa ajalugu.
Laagris oli näha muinasaegsetes ryydes mehi ja naisi, kes olid uudishimulikest ymbritsetud. Võitlusvahendite tutvustus - kilbid, kirved, mõõgad, rõngassärgid ja muu selline - pakkus eriti suurt huvi poistele, kes kuidagi ei mallanud oodata, millal juba vanaaegset kirve- ja odavõitlust näeb.
Võitlusviisid
In Boil jagas selgitusi võitlusvahendite, taktika ning võtete kohta ning selgitas, millal võis elu päästa kilp, sest ainult rõngassärgile lootma jääda ei saanud.
Sepp Mart Salumaa viskas nalja ning rääkis meeleldi, mida omal ajal ja milleks kasutati. Laualt võis leida esemeid nugadest-pajakonksudest ja nagidest suuremate esemeteni välja.
Lapsed aga kogunesid augu juurde, sest tahtsid näha, kuidas vanasti keraamilisi esemeid valmistati. “Eelmisel päeval voolisime huvilistega,” rääkis maapõletuse töötoa eesotsas olnud Eelin Tiidema.
Laupäeval olid Eelin Tiidema ning Lea Teeäär ametis maapõletusahju valmistamisega. Tiidema sõnul on tegu ikkagi eksperimendiga, tuleb proovida, mis välja tuleb.
Kaevatud auku pandi liiva, kindlustati tugevate okstega ning täideti korduvalt mitmesuguse kuiva materjali, okste ja käbidega, mis ikka ja jälle ära põletati. Seejärel kaeti auk mätastega ning voolitud esemed pandi ahju. Põletustöö oli igati tulemusrikas.
Eelin Tiidema on käinud ka varem Käsmu viikingipäevadel uudistamas, kuid esimest korda oli ta seal osavõtjana. Tema sõnul andis see uue kogemuse, sest on täiesti erinev, kas võtta osa lihtsalt huvilisena või olla asja sees.
Ruunidega ennustamine
Viikingid kasutasid tähtede asemel ruunimärke. Nad uskusid, et neis peitub mingi maagiline või isegi yleloomulik sõnum. Igapäevaselt raiuti need rauda, puusse või kivisse.
Ruunidega tegelemine on omaette teadus. Igal märgil on oma tähendus: yks tähendab õnne, teine vaprust, kolmas õnnelikku abielu.
Kohal olid Eesti-Soome ruunikirjauurijate seltsingu liikmed, kes oskasid ennustada, samuti jagasid nad teavet tähenduse kohta. “Kui joonistate ise ruuni, on selles teie vägi, mina saan sinna panna Odini väe,” rääkis Soome ruunikirjauurija.
Käsmu meremuuseumi direktor, viikingipäevade peakorraldaja Aarne Vaik ytles, et tänavused päevad läksid korda, laagrit kylastas yle 3000 inimese.
“Kahju ainult, et oodatust tagasihoidlikumaks jäi käsitöötubades osalemine,” ytles Vaik.
Vaik ytles, et lisandunud on uusi huvilisi ning meeleolugi oli igati ajastule vastav. Rahvahulk oli just paras, ei olnud liigset trygimist. Kohal olid huvilised Lätist, kellega on koostööd tehtud juba aastaid.
Eestis hakati viikingipäevi korraldama 10214. aastal (2001) Käsmu meremuuseumi eestvõtmisel, tänavune yritus oli järjekorras juba seitsmes.
Pildid: Kadri Soon