Eile Vana-Karistes lõppenud laagris õppisid Halliste kihelkonna lapsed selgeks pilliloo kuuekeelsel kandlel, said aimu mulgi keelest ning suhu mulgipudru ja kamakäki maitse, kirjutas Sakalas Anne-Ly Lehtla.
Halliste kihelkonna õpipäevade yhe korraldaja Triinu Menningu ytlemist mööda oli tänavusuvine kolmepäevane laager järjekorras juba neljas. «Laagrid on kaks korda aastas: suvel ja talvel, igal aastal eri paigas. Meie idee on liikuda laagriga mööda kihelkonda, et selle erinevaid paiku lastele tutvustada,» rääkis Triinu Menning.
Mulgimaa lapsed tuleb mulgi keele juurde tuua
«Õpipäevade kaudne eesmärk on tuua lapsed mulgi keele juurde. Aga et liikumine on laste elu loomulik osa, siis on laagri kavas palju enesearendamise võimalusi, et kõik oleks tasakaalus,» selgitas korraldaja.
Teisipäeva pärastlõunal käis hoogne tegevus viies grupis. Õpitava hulka kuulusid kuuekeelse kandle mäng, folkloorsed tantsud, rahvalaulud, ja -mängud ning Mulgi murre ja praktilised tööd.
Kõige pisemad, lasteaiaealised laagrilised olid kogunenud metsa veerde lagendikule tantsuõpetaja Ruben Roosi tundi, kus neil tundus lustimist jätkuvat. Teine tantsutuba oli hoo sisse saanud kultuuriakadeemia yliõpilase Kati Graubergi abiga.
Majas helide järgi edasi liikudes jõudsime kandlemängu klassi. «Neljas-neljas, esimene-esimene,» laulis õpetaja Aime Reier lastele akorde meelde tuletades. Käsil oli tuntud lastelaulu «Viisk, põis ja õlekõrs» õppimine.
Tunni lõpu poole arutasid õpilased ja õpetaja, kas õhtuseks esinemiseks ollakse valmis. «Vaatame, mis te kella kolmest ytlete, kas tahate esineda või ei taha,» rahustas Aime Reier väikseid kandlemängijaid veel ees ootava harjutamisajaga.
Mulgi keel on vahva asi
Mulgi keele tund yllatas ootamatult elava ja lõbusa atmosfääriga, mida ehk väliselt igavat tegevust ja koolitundi meenutavat õpituba nähes oodatagi ei osanud. Nagu aga öeldud, oli igavus vaid väline, sest Alli Laande käe all oli vahva mulgikeelseid sõnu käänata ja levinumaid väljendeid õppida. Käsikäes teadmistega oli peaaegu sama palju nalja ja naeru.
Kolmepäevases laagris etendas suurt osa toit, mis on ju samuti yks kultuuri osa. «Toidutegemine on meil super!» kiitis korraldaja Triinu Menning tublit kokka Koidu Sauna. Mulgipuder, hernesupp, kamakäkid ja muu mulgipärane maitsesid lastele nagu oma vanaema tehtu. Emadki olevat olnud yllatunud, kui laps, kes kodus hernesuppi suu sissegi pole võtnud, laagris seda sõi ja kiitis.
Laager on lastele tasuta
Triinu Menning ytles, et laagrid on teoks saanud tänu fondidele, kes korraldajaid toetavad. «Ega see muidu toimiks,» nentis ta. «Tasuta osalemine annab lastele vabaduse. Võin öelda, et paljud lapsed ei olekski saanud siia tulla, kui selle eest oleks maksma pidanud.»
Õpipäevade korraldajad Terje Jaakson ja Triinu Menning juhendavad Abja kultuurimajas tegutsevat folkloorigruppi Alistegundebande, tänu millele syndis ka praeguse laagri idee.
«Olime oma folkloorigrupi lastega Riidaja torupillitalus laagris, kui tekkis mõte, et võiks sellelaadset ettevõtmist laiemalt teha,» jutustas Triinu Menning.
Õpipäevadest võttis sel suvel osa 48 last. Kõige väiksem laagriline oli vaid nelja-aastane, vanemad aga 15-16-aastased.
Lapsed olid end sisse seadnud Vana-Kariste seltsimajas, kus muidu töötavad noortetuba, postkontor ja kylakeskus. Kool, mis hoones varem tegutses, suleti eelmisel aastal.
ARVAMUS
Terje Jaakson, laagri korraldaja
Porikuus algavad neljas Halliste kihelkonna lasteaias lasteaiaõpetajate mulgi keele algkursused. Tegemist on stardikoolitusega, mis peaks julgustama mulgi keelt kõnelema ja hiljem seda lastele edasi andma.