Eile jätkasid Halliste Põhikoolis oma mullust tegevust mulgi keele ja kultuuri kursused, mille yks õpetajaid on kymnendat põlve mulk Asta Jaaksoo, kirjutas Sakalas Helgi Kaldma.
Asta Jaaksoo, millest te täna rääkisite?
Tegime kokkuvõtte eelmisest aastast ja yhtlasi kontrollisime, mis õpitust on meelde jäänud. Samuti proovisime õigekeelsussõnastikus leiduvaid, aga mulgi keelele võõraid sõnu oma keelde ymber panna. Selline tõlkimine polegi nii lihtne. Näiteks sõna «kolhoos» on mulgi keelde ymber panduna «yhismajapidamine». Aegade jooksul on mulgid palju kirjakeele sõnu juurde võtnud ning need on jäänudki kirjakeelseks.
Olen tänulikud Abja Koolituskeskuse juhile Sirje Ristile, kes tegi mullu sellise projekti, et soovijad saavad koguni kaks aastat tasuta mulgi keelt õppida. Sirje on leidnud kätte õiged mulgi vaimu hoidjad ning me kõik oleme talle toeks.
Õpite mulgi kultuuri. Milles see seisneb?
Räägime sellest iga tund. Alustasime ytelustest, mõistatustest ja vanasõnadest. Näiteks mulk ytleb sedasi: «Tii tyyd tyy aal, aa juttu jutu aal.» Võtsime kõne alla vanarahva tarkused ja yldse pärimuskultuuri.
Nendes tundides harjutasime hääldamist ja lugesime. Mulk kõneleb pehmelt, ymmarguselt ja armsalt. Tööd tegime kahekesi: õpetaja Ilse Israel Karksi-Nuia Gümnaasiumist ja mina. Tema mees on ehtne mulk, talle on see keel kuulmise järgi selgeks saanud ning ta õpetab seda koolis lastele, juhendades mulgikeelseid ringe.
Ma olen mõelnud, et Ilse on minu töö otsene jätkaja. Seni oleme ringis teinud tööd koos, aga sellel õppeaastal on juba tema eestvedaja, mina tõukan tagant.
Mitu korda te eelmisel aastal koos käisite?
Ma pole seda kokku arvanud. Alustasime oktoobris ning kohtusime kaks korda kuus. Mulgi tunde tegime ka suvel: käisime Helmes ja Penujas ning virrede tõttu minu juures Maiel. Meid käis koos kymme või viisteist inimest, kuidas kunagi.
Oleme kenaks ryhmaks kujunenud. Tahame omavahel kokku saada ja oma keeli kõnelda sellest, mida oleme vahepeal korda saatnud. Teeme ka kirjalikke kokkuvõtteid, neid on avaldatud «Mulke Sõnas», mida Abja mees Paul Lehesmets kokku paneb.
On hea, et mulgi murre ei hääbu, et seda meelde tuletatakse. Oleme pyydnud teha tutvust teiste murretega, näiteks võrukeelset teksti mulgi keelde ymber panna. Võru keelt ikka veel räägitakse, aga mulkide keel võib meiesuguste abita päris kaduda.