Teisipäeval alustati Kaarma vallas Käku kylas Sepa talu maadel arheoloogiadoktor Jüri Peetsi eestvedamisel arheoloogilisi kaevamisi, et leida yles tõenäoliselt 15. sajandist pärit rauasulatusahi, kirjutas Meie Maas Ahto Jakson.
Kaevamistöid ajendas teostama Käku kylavanema Vladimir Juhandi leid. Juhandi avastas aastaid tagasi kiviaeda ymber tehes sellest kokkusulanud raudkivi, milles on näha sulatusahju seina osa.
Palju rauaräbu
Kunagisest rauasulatusahjust rääkis Vladimir Juhandile ka tema isa Feodor. Näidanud kivi arheoloog Jüri Peetsile, sai viimane sellest innustust ja otsustas alustada arheoloogilisi kaevamisi.
Peetsi sõnul on, vaatamata sellele, et ollakse alles kamarakihi kallal, kaevamise käigus maa seest välja tulnud suurel hulgal rauaräbu. Siiani leitud esemetest on haruldaseimaks 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärit lukukeel.
“Tundub, et siit tuleb välja väga huvitav asi,” rääkis Peets. Ta tõi näite Mustjala vallas Paatsa kylast, kus arheoloogid avastasid maa seest neli kihti sepikodasid, mis asetsesid yksteise peal.
Peetsi sõnul on Eestimaal kõige rohkem avastatud rauda Ida-Virumaal ning Saaremaal Mustjalas ja Kaarmal. Eesti suurim rauasulatuskeskus paiknes Saaremaal Tuiu kylas.
“Šlakikohti analyysides saab öelda, et 150 aasta jooksul toodeti Eestis kokku 4-5 tuhat tonni rauda,” arvas arheoloog, lisades, et tinglikult kulutas inimene eluaja jooksul ära vaid kaks kilo rauda, kuid kynnihobune ja kirves olid Peetsi sõnul 16. sajandi algul yhes hinnas.
Lihulinnale kaevama
Peetsi sõnul kavatseb ta nädala pärast suunduda edasi kaevamistöödele Kärla valda Lihulinnale, kus on uurimist vajav kalmukoht.
Renneri kroonikas öeldu kohaselt toimus saarlaste viimane lahing pärast Jyriöö ylestõusu 1345. aastal Karja lähedal. “Karja kirikust Lihulinnani on 20 kilomeetrit. Äkki on hoopis Lihulinn viimase lahinguga seotud,” pystitas Peets tööhypoteesi.