Paaskylas kerkivad sadade meetrite pikkused paekiviaiad, kuigi töö edeneb meeterhaaval, loodavad talunikud aastate jooksul taastada esiisade laotud muistsed põllupiirid, kirjutas Virumaa Teatajas Eevi Kuht.
Kunda lähedal asuv Paaskyla on saanud oma nime kyllap paekivi järgi. Seda kivi näeb põldudel lademetes ja veel rohkem leidub õhukese mullakihi all maapõues. Kõik Paaskyla vanad hooned on ehitatud paest.
Kraavi talu peremees Enno Hussar on rajanud sadade meetrite ulatuses paekiviaeda, madal paemyyr ääristab ka majast mööduvat kylateed ja piirab kahelt poolt karjarada. Tõsi, viimast pidi kappab peremehe hyydmise peale kaugemal asuvalt karjamaalt kohale vaid hobune Helli. Rohkem loomi, kui koer välja arvata, Kraavi talus enam pole.
Tunnike ja meeter
Kunda tsemenditehases töötanud Enno Hussar ostis enne pensionile jäämist kolhoosi lagunenud ridamaja, mis on nyyd korda tehtud ja kenasti valgeks värvitud. Laut aga laoti muistsel kombel kohalikust paekivist. “Mina vedasin kivid kohale, töömehed ladusid yles,” meenutab Hussar. Hoone uued siledad seinad on nyyd kenad vaadata.
Maja avarast õuest kulgeb kivimyyr alla Toolse jõe kaldale ja pöörab sealt ringiga tagasi. Peremees räägib, et aiategemine on yks ränk ja aeganõudev töö, kulub vähemalt tunnike, kui hoolega sobitatud kiviaed meetri võrra pikkust juurde saab.
“Mina tegelesin kivide vedamisega, abilised ladusid myyri,” kirjeldab ta tööde käiku ja lisab, et on ka ise kive aeda sobitanud.
Et riik maksab kiviaedade taastajaile ja rajajaile toetust, on Kraavi talu peremehel plaan paekiviaeda veel juurde ehitada. Seni on vana aeda yle 300 meetri taastatud ja 150 meetri ymber uut laotud. Kivide leidmisega Kunda kandis ju muret pole, ole ainult mees ja lammuta mõni kadunud hoone myyrijupp või korja põllult yles.
Tõsi, kiviaedade rajamise toetust ei saa muidu, kui tegeled mahepõllundusega või keskkonnasõbraliku tootmisega. Ainult niimoodi majandatud põlluserva on lubatud kiviaed rajada. Oma loa peab selleks tegevuseks andma ka muinsuskaitseamet.
Tegemist on ajalooliste kiviaedade projektiga, mis peaks ellu äratama muistse maastiku. Muinsuskaitseameti Lääne-Viru osakonna inspektori Inga Raudvassari sõnul vaadati kõik rajatavad ja taastatavad aiad toetuse taotlejate juures yle. “Kiviaedu on omal ajal rajatud ju palju, aga tänaseks on need enamasti maa sisse vajunud,” ytleb ta.
Meistrist naabrimees
Kuigi Kraavi talu peremees Enno Hussar ytleb end olevat suure paekivi austaja, ei ole ta oma aedadega siiski ise päris rahul.
“Vaat, minu naabrimees, tema on meister, ta laob oma aeda kui joonlaua järgi,” räägib mees. Hussar on valmis meiega ka naabri kätetööd vaatama minema.
Naabertalu Kälu kuulub noorele Tallinna perele. Ja naabrimees Erik Komarov on ise põllu servas paemyyri ladumas. Seni on ta jõudnud taastada yle 400 meetri vana kiviaeda ning ehitada 166 meetrit uut. Talu maadel leidub pere sõnul vanu kohendamist nõudvaid paeaedu veel kilomeetrite ulatuses. Hakkab silma, et paemyyr on laotud tõesti kui joonlaua järgi. Aia katuse tarvis valitud siledamaid paeplaate mööda aga proovib nelja-aastane Ott joostagi.
Kui kiviaia kõrgus on ette nähtud, siis laiuse kohta pole eurotoetuse määrajad suutnud reegleid kehtestada. “See on sellepärast nii, et Euroopa Liidu riikides on väga erineva laiusega kiviaiad,” teab rääkida Erik Komarovi kaasa Katrin.
Tallinnas toiduäriga tegelev pere sõidab peaaegu iga päev Paaskylla toimetama. Kohapeal pole võimalik elada, maja, mille yks kivi kannab ehitamise aastaarvu 1896, ootab veel restaureerimist. Tulevikus aga tahetakse päriselt maale elama tulla.
Rägavere vallas on kunstnikust mahetalunik Jyri Jyrna rajanud põllukivist ligi kahe kilomeetri pikkuse kiviaia. “Kive on põllul nii palju, et puudust pole,” ytleb mees ise. Ja lisab: “Minu jaoks on kiviaia rajamine nagu skulptuuri tegemine. Paned yhe suure kivi paika ja selle ymber laod väikesed, nii tuleb nagu muster,” kirjeldab ta.
Riik maksab kiviaedade rajajaile toetuse välja järgmise aasta alguses
25. põimukuud muutus kiviaedade rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse maksmise kord.
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 raames võisid taotlejad esitada kiviaedade rajamise, taastamise või hooldamise eest taotluse 2005. aasta septembris.
Tegemist on viieaastase kohustusega, mille puhul peavad kiviaiad, mille kohta toetust taotleti, olema selle aasta 1. sygiskuuks korda tehtud ning ylejäänud aastatel peab neid nõuetekohaselt hooldama. Varasema skeemi kohaselt maksti toetus välja võrdsete osadena viienda kohustuseaasta lõpuks.
Kogu toetus 2005. aastal taotletud kiviaedadele makstakse välja 2007. aasta alguses.
Lisaks ei nõuta enam kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal taotlejalt lisadokumentide esitamist, vaid piirdutakse taotlemise esimesel aastal esitatud dokumentidega. Kontroll nõuetekohase hooldamise osas jätkub aga kogu ylejäänud neljal aastal ning hooldamata kiviaedade eest nõutakse toetus tagasi.
Selle aasta sygisel kiviaedade rajamise, taastamise või hooldamise eest taotlusi vastu ei võeta. Samas rakendub skeem 2007. aastal uue maaelu arengukava 2007-2013 raames.
Sel aastal esitatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluste määramise otsused tehakse 2007. aasta 25. sydakuuks.