Arheoloogiaprofessor Valter Langi juhtimisel toimunud kaevamistel arvatava Seli linnuse asukohas Pirgu kyla lähedal selgus, et poolkaarekujuline kõrgendik on looduslik. Kunagisele inimtegevusele viitab seal maa seest välja tulnud postiaugu raudkividest kiilustik. Pehastunud puidujäänuste vanuse kohta ootavad arheoloogid lähiajal selgitust Tallinna tehnikaylikooli geoloogialaboris radiosysinikmeetodil tehtavast analyysist, kirjutas Nädalises Maire Kõrver.
„Vastus viibib seni veel kestvate suvepuhkuste tõttu. Kuid eks siis varsti selgub, mis ajajärgul seal tegutsetud on. Ilma laboris tehtava täpse analyysita ei saa öelda, kas post on muinasaegne või näiteks ylemöödunud sajandist," märkis Valter Lang. "Aga näiteks luu- ja potikilde, mis viitaks seal olnud muistsele inimasustusele, pinnasest ei leitud. Samas jääb see koht kaitsealuseks ikka edasi. Juba kaevamise teisel päeval tekkis kahtlus, et vall on looduslik. Et täpsemalt selgust saada, kaevasime veel yhe läbilõike teisest kohast, kus pinnasest avanes taas sama pilt. Selliseid leide, mis viitaksid, et inimesed on seal elanud, ei leitud."
Tasasel maal paiknev enam-vähem poolringi kujuline vall on jalamilt kaheksa-yheksa meetri laiune ja meetri kuni pooleteist meetri kõrgune. Yhelt kyljelt on vall kõrge, järsu jõekalda ääres.
Arheoloogiaprofessor selgitas: "Kui tegemist oleks linnusekohaga, siis tuleb kaevamistel tavapäraselt välja algul mulda ja rähka ning siis paeplaate, mille paiknemisest on näha, et see on inimese kujundatud. See vall koosnes aga peamiselt kruusast." Konsulteeriti ka geoloogidega ja nende kinnitusel võis selline moodustis tekkida mandrijää taandumisel jääsulamisvete murdlainetuses.
Kaevamine käis arvatava Seli linnuse paigas tänavu suvel kahe nädala jooksul. Alustati juba heinakuus. Varem oli seal vaid yksikuid prooviauke tehtud, kuid ulatuslikumaid kaevamisi seni mitte.