Tamsalu vallas Uudekylas Kassaka talu maadel kasvab pihlakas, mille ymbermõõt on 2 m 45 cm. Eesti jämedaima pihlaka tyve tuleb mõõta kahe inimese kätepaariga, kirjutas Raivo Raigna Virumaa Teatajas.
Kui Uudekyla ristist Lasila peale keerata, sealt veel 400 meetri edasi sõita, jõuabki puu juurde, mille lähedal olev silt teatab, et siin kasvab Eestimaa jämedaim pihlakas.
Puu on seest kyll õõnes, aga selle jämedus - 2 meetrit 45 sentimeetrit - purustab pihlaka senise teadaoleva ymbermõõdurekordi.
Paljud teatmeteosed annavad endiselt vastuseks, et Eesti jämedaim pihlakas on Viljandimaal Savikylas kunagise Väike-Saadu talu mail kasvav harilik pihlakas, mille tyve ymbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 213 sentimeetrit. Kuid juba on loodusraamatutesse kantud ka 245 sentimeetri jämedune unikaalne pihlapuu Lääne-Virumaal.
Hendrik Relve avastus
Seda, et Uudekylas nii jäme pihlakas kasvab, sai Kassaka talu omanik Aadu Uudekyll teada ajakirjandusest. Eestimaa tuntud loodusesõber ja rännumees Hendrik Relve oli puu avastaja ja kirjutas sellest ajakirjanduses.
“Juhtusin kirjutist lugema ja olin yllatunud. Artikli andmete järgi pidi Eestimaa jämedaim pihlakas asuma minu esivanematele kuulunud Kassaka talu maadel,” räägib Aadu Uudmäe. Mees hakkas puud otsima ja leidis selle seismas kahe suure papli varjus.
“Pihlakast märksa kõrgemad ja samuti jämedad paplid olid oma naabrit tublisti ahistanud. Yhe papli võra kasvas pihlapuust läbi, tyves haigutas suur tyhimik. Oli selge, et puu on haige ja vajab päästmist,” meenutab Aadu Uudmäe.
Paplid tuli ohverdada
“Kutsusin endale appi Tamsalu valla tuntud metsamehe Marmelt Riibe, kes paplid maha võttis,” räägib Uudmäe.
Tegemist oli täpse langetustööga, et paplid, mis olid samuti vanad, seest tyhjaks mädanenud ja liiklejaile tugeva tuulega ohtlikud, pihlakat ei kahjustaks. Nendest jäänud kännud on pihlaka kõrval praegugi näha.
“Pool pihlakast, mis papli võra sisse oli kasvanud, on kuivanud. Algul mõtlesin, et lõikan kuivanud oksad maha. Aga siis arutlesin, et kauaks neid lehti ikka on. Pihlakas on aastas tavaliselt lehtes vaid viiel kuul. ylejäänud aja on raagus,” kõneleb Aadu Uudmäe.
Uudmäe otsustas, et jätab kuivanud osa lõikamata. Paplid olid kõrvalt maha võetud ja pihlapuu sai jälle valgust. Hakkaski jõudsalt noori võrseid ajama ja on juba ilusa kuju võtnud. Kuigi pihlakas on seest osaliselt tyhi, on tyve terve osa suhteliselt tugev ja annab elujõudu ka okstele. Ylevalt poolt sai kaks haru rihmaga kokku tõmmatud, et puu tormi käes kindlamalt pysti pysiks.
Seejärel tellis Uudmäe pihlaka juurde sildi ja nyyd võivad kõik Uudekyla ristist Lasila suunas liiklejad (ja vastupidi) näha Eestimaa jämedaimat pihlakat.