[text]
Täna on

t_Pangapank2.gifÄrimees Alver Sagur sai Mustjala vallavalitsuselt loa Panga pangal ehitustöid jätkata, kirjutas Merike Pitk Maalehes.
 

Omavoliliselt Saaremaa yhel suuremal loodusväärtusel Mustjala ehk Panga pangal ehitustegevust alustanud ärimees Alver Sagur sai Mustjala vallavalitsuselt ehitusloa parkla, loodusmaja, kanalisatsioonitrassi ja filterväljaku rajamiseks.
 
Konsultatsiooni- ja arendusettevõttes Hendrikson & Ko tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamisega vähendati varasemate plaanidega võrreldes Panga maastikukaitsealale rajatava parkla bussi- ja autokohtade arvu ning suurendati selle võrra roheala 7000 m2 suurusel parklal.
 
Treppe ei tule

Samuti nihutati loodusmaja asukoht metsa servale, kus see häirib vähem vaadet pangale enesele. Ära jäävad ka Saguri kavandatud trepid pangalt alla mere äärde.
 
Natura alale planeeritud neli elamut lubatakse ehitada varasema 200 m2 asemel kuni 100m2 ehitusaluse pinnaga ja pystitada varasemale lageraielangile, et rohkem puid maha ei võetaks.
 
Eestimaa Looduse Fondi looduskaitsespetsialisti ­Eerik Leibaku sõnul võib Hendrikson & Ko tehtud tööga yldjoontes rahule jääda, ehkki mõjusid on hinnatud kinnistukeskselt, mitte piirkonna loodusväärtusi tervikuna analyysivalt. “Kuid hindaja on lähtunud talle esitatud lähteylesandest,” nentis Leibak.
 
Leibakule kui looduskaitsjale jääb aga nii Panga kui paljude teiste kaitstavate loodusobjektide puhul arusaamatuks, miks peavad parklad, kioskid jms objektid asuma kaitsealal, mitte väljaspool selle piire. Eeskujuks toob ta Ahja jõe yrgoru, kus parkla on Taevaskodadest rohkem kui kilomeetri kaugusel.
 
“Kui väidetakse, et osa inimesi ei viitsi sel juhul “objektile” minnagi, siis ausalt öeldes on isegi parem, kui kylastuskoormus jääb sellise suhtumisega inimeste võrra väiksemaks,” arvab Leibak.
 
Elamute ehitamine kysitav

Mis puutub elamute pystitamisse, siis juhib Leibak tähelepanu sellele, et ELi loodusdirektiivi kohaselt on Natura aladele ehitamine lubatud yksnes erijuhtudel: muude lahenduste puudumise korral ja avalikkuse seisukohalt esmatähtsatel tungivatel põhjustel, milleks eramajade ehitamist ei saa kuidagi pidada.
 
“Pelgan, et arendaja ja planeeringu kehtestaja (vallavolikogu – toim) tegevus võib viia õigusrikkumiseni,” sõnas Leibak ja lisas, et see võib Eesti riigile trahvi kaela tuua.
 
Saare maavanem Toomas Kasemaa ytles aga, et kui Panga pank oleks tahetud jätta ehitistest puutumata, siis oleks pidanud keskkonnaministeerium kui riigi esindaja kasutama Panga pangal asuva Pärdi kinnistu puhul ostueesõigust.
 
Keskkonnainvesteeringute Keskus on eraldanud juba enne detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa saamist Alver Saguri MTY-le Panga Areng parkla ehitamiseks riigieelarvest ligemale 3 miljonit ning vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisysteemide rajamiseks loodusmajale 753 000 krooni.
 
Sagur hakkas parkla asukohalt pinnast koorima juba suvel, enne keskkonnamõjude hinnangu heakskiitu ja ehitusloa saamist. Sagur teatas seepeale, et kavatseb hoopis oma kinnistul kartuleid maha panna ning selleks ei pea ta keskkonnamõjusid hindama. Parkla on kavandatud kunagisele põllumaale.
 
Keskkonnainspektsioon ei ole Sagurit ebaseadusliku tegevuse eest veel karistanud.


Maaleht

Vaata lisaks