Mehhiko arheoloogid kaevasid pealinna Mexico City sydamest tähtsa asteekide templi Templo Mayor varemetest välja altari ja monoliidi, vahendab Postimees
15. sajandist pärit templist leitud altarit ja suurt monoliiti peetakse yle kymne aasta tähtsaimaks asteekidega seotud leiuks.
Altar ja suur kiviplaat leiti möödunud nädala lõpul. Arheoloogidel pole veel õnnestunud täielikult välja kaevata 3,5 meetri kõrgust kiviplaati, mis arvatakse katvat maa-alusesse ruumi viivat sissekäiku.
Eelmine leid samast templist tehti 28 aastat tagasi, kui elektrikud komistasid kaheksa tonni kaaluva asteekide jumalanna kuju otsa.
Asteegid olid Ameerika yhe viimase pärismaise kõrgtsivilisatsiooni kandjad. 15. sajandil rajasid nad Mehhikos suure impeeriumi.
Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab Mexico City. Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas.
Asteekide ajajärk lõppes 1521. aastal kui Hispaania vallutajad Hernan Cortezi juhtimisel nad hävitas.