Kui mitte paduateistlikus, siis vähemalt usuleiges Eestis andis järjekordseks õlakehituseks alust president Ilvese ametisseastumise järel peetud tänujumalateenistus Kaarli kirikus, kirjutas SL Õhtuleht juhtkirjas.
Tule taevas appi! Mille eest taevaseid jõude tänatakse? Missugune roll on usumeestel presidendi ametisse kinnitamisel? Kui Ilves on riigikogus juba andnud ametivande, milleks siis veel vanne luteri piiskopi ees? Milleks see võimu kummardus isehakanud riigikirikule? Võib aimata presidendi meeskonna soovi viidata sel moel presidendivõimu jumalikule päritolule. Kui Savisaare ja Reiljani garandiks pidi olema Arnold Rüütel, siis president Ilvese viie ametiaasta garandiks tehti suisa taevaisa isiklikult.
Kirikuga seotud inimesi võib Eestis olla umbes samas suurusjärgus, kui oli omal ajal kompartei liikmeid. Ning sarnaselt komparteiga, kes vähemusena riigis enamuse eest otsustamise enda peale võttis, kipub luteri kirik riigiasjades mängima igas pulmas peigmeest ja matustel kadunukest.
Tuletame meelde – meil ei ole riigikirikut, kuigi luteri kirik on usinalt iga võimu teeninud. Aga millegipärast õnnistavad kirikuisad visalt riigiasutusi ja koole ning nõuavad vabariigi aastapäeval ajateenijailt palvetamist sõltumata nende usutunnistusest. Usukysimused jäägu igayhe sydameasjaks ning see puudutab ka vannete andmist taevastele jõududele – riigiasjad seisku neist asjust lahus!
Õõnes on vaadata riigimehi, kes koogutavad kirikus korra aastas, 24.veebruaril, või kes kibelevad seal vandeid andma. Res Publica valimisvannet mäletate? Mis aga sellest kasu oli?