[text]
Täna on

t_2006_1007_164Vaike.gifEsmaspäeval, 09. porikuud kogunes Tallinnas esimest korda Eesti looduslike pyhapaikade arengukava koostamiseks moodustatud tööryhm, et luua eeldused kiiresti kaduvate rahvuslike pyhamute riiklikuks kaitseks. Yle-euroopalise tähtsusega vaimse ja materiaalse kultuuri ning looduskaitselisi väärtusi koondavaid pyhapaiku ohustab laienev arendustegevus ning samuti ajaloolise mälu katkemisega kaasnev unustamine.

Hiite ja yksikute pyhade puude, kivide allikate ja teiste loodusobjektide päästmiseks tuleb moodustada yldine andmekogu, korraldada pyhapaikade ylevaatus, vaadata yle senised kaitse korralduse põhimõtted ja tutvustada avalikkusele pyhapaikadega seotud väärtusi ning kultuuritraditsioone.

Eestis on teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pyhapaika,  millest kuulub riikliku kaitse alla kuni viiendik. Ylejäänud pyhapaikade asukohast ja seisundist puudub riigil praegu ylevaade. Kuid hävimisohus on ka kultuuri- või loodusmälestiseks tunnistatud hiied.

Nõukogude aja pärandina on pyhapaigad surutud arheoloogiamälestiste staatusse ning nende kaitse korraldus ei taga yle-euroopaliselt tähtsate väärtuste säilimist. Viimasel ajal on riigiasutused näiteks kooskõlastanud tuulepargi ehituse Kunda hiiemäele 2500 aastaste kalmete vahele, puhkekeskuse ehituse Palukyla Hiiemäele ja autoprakla ehitamise Panga panga hiide.

Pyhapaikadel ning nendega seonduval vaimsel kultuuril on eesti rahvuskultuuris täita eriline ja tähenduslik ylesanne. Hiied ja yksikud pyhad puud, kivid ja allikad hoiavad eelmiste, praeguste ja tulevaste põlvkondade yhiseid vaimseid ja looduskaitselisi väärtusi ning paigamälu. Seega on nad justkui põlisrahvaks olemise kaitsealad.

Seni on hävimisohus pyhapaikade kaitsega tegelenud eeskätt kodanikud ja yhendused. Näiteks peatas meeleavaldus 10217. a. hilissygisel ehitustööd Palukyla hiiemäel. Kunda hiiemäe tuulepargi ehituse alustamine on peatatud kuni kohtuvaidluse lahendamiseni. Lähipäevil alustab regimetalli viljelev ansambel Metsatöll kontsertsarja “Koduhiite kaitsel”.

Kultuuriministri käskkirja kohaselt peaks arengukava valmima hiljemalt järgmise aasta 31. sydakuuks ja sellega kavandatakse pyhapaikade ja nendega seotud traditsioonide uurimiseks ja hoidmiseks vajalikud tegevused.

Looduslike pyhapaikade arengukava tööryhma kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Muinsuskaitseameti, RMK, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi ning arheoloogia kabineti, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Maavalla Koja esindajad. Tööryhma juhib Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu.

Augusti lõpus kinnitas Kultuuriministeerium Maa-maastike ja maa-arhitektuuri riikliku arengukava, mis loob eeldusi ka pyhapaikade paremaks hoidmiseks.

 

Pilt: Kalme hiiemägi Adavere lähedal. Mõne aasta eest lõikas Tartu-Tallinna maantee muinsuskaitsealusest hiiemäest tyki. Juba nõukogude ajal paigaldati hiiemäele mandri-ENSV keskpunkti tähistav kivi ja ehitati peldik. Hiiemäel on ohvrikivi ja kalmed.


 

Maavalla Koda