Kolletamispäeva, kolletuspäeva ehk sygisharja kohta pole suurt rohkem teada, kui nimetus ytleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab töine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedalasuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud, kes teab. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev yhes korjusepäeva (14.01.), kynnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14.10. ensimmäinen talvipäivä või kalikstus, ehk esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13.-15. 10. on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Ometi on maarahva ajaarvamises terve porikuu tähenduslik. Sygise algusest saadik kestab hingedeaeg.
 

Pilt: sygis Tammealuse hiies. Maavalla Koda

Maavalla Koda