Kultuuriministeeriumi juurde asutatud looduslike pyhapaikade tööryhm valmistab järgmise aasta alguseks ette arengukava, mille elluviimisel peaksid aastate pärast tuhanded hiied, pyhad puud, kivid, allikad ning ristipuud riikliku kaitse alla pääsema, kirjutas EPLs Ulvar Käärt.
“Yle Eesti on teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pyhapaika, millest kuulub riikliku kaitse alla vaid kuni viiendik,” ytles Maavalla Koja juht Ahto Kaasik, kes on ka yks tööryhma liige. “Ylejäänud pyhapaikade asukohast ja seisundist aga puudub riigil praegu igasugune ylevaade.”
Kaasiku sõnul on sadade ja tuhandete aastate jooksul tekkinud pyhapaikade näol tegemist loodus- ja kultuuriväärtustega, mille riiklik kaitse alla võtmine on vajalik ennekõike seepärast, et neid yha aktiivsemaks muutuva arendustegevuse eest säästa.
Viimasel ajal on ametnikud näiteks kooskõlastanud tuulepargi ehituse Kunda hiiemäele 2500-aastaste kalmete vahele, puhkekeskuse rajamise Palukyla hiiemäele ning ka autoparkla ehitamise Panga panga hiide,” tõi ta välja tuntumad vaidlusi tekitanud juhtumid, mida pyhapaikade kaitse alla võtmine aitaks tulevikus ära hoida.
Kui vanarahva kummardatud ning praegu maausulistele pyhasid loodusobjekte puudutav arengukava valmib järgmise aasta jaanuaris, siis pärast seda peavad maausulised, kirjandusmuuseumi folkloristid ning Tartu Ülikooli arheoloogid kõikidest teadaolevatest objektidest spetsiaalse andmebaasi koostama. Selle koostamiseks tuleb hiiteuurijatel läbi töötada kõik enam kui 150 aasta jooksul talletatud looduslikke pyhapaikasid käsitlevad andmekogud.
Tööks kulub 7–8 aastat
Kuna kõik objektid tuleb yles otsida, kaardile kanda, kirjeldada ning nende kohta ka rahvapärimust koguda, võib andmebaasi koostamiseks Kaasiku hinnangul kuluda 7–8 aastat. “Aastas jõuaksime keskmiselt inventeerida pooleteise maakonna jagu pyhasid objekte,” nentis Kaasik, lisades, et paljud pyhakohad on juba unustusehõlma vajunud ning mitmete teiste asukohad on teada vaid kas kyla või siis valla täpsusega.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn arvas, et esialgne andmebaas kaitse alla võetavatest pyhapaikadest on valmis 2010. aastaks ning esialgsete arvestuste kohaselt läheb nn hiiteprogramm riigile maksma ligemale 30 miljonit krooni. “Võimalik, et juba 2008. ning 2009. aastal tehakse paikade ylevaatuste käigus ettepanekud nende kaitse alla võtmiseks,” osutas Pärn, kelle kinnitusel tuleb esimene osa pyhapaikade arengukava elluviimiseks mõeldud rahast 2008. aasta riigieelarvest.
Juba järgmise aasta suvel on uurijatel plaanis Lahemaa rahvuspargi tellimusel alustada iidsete pyhapaikade kaardistamist Kuusalu, Kostivere ja Loksa vallas. Tänavu kevadel ning eelmisel sygisel korraldasid kodalased ekspeditsiooni Muhumaale, kus loodetud 28 pyhapaiga asemel avastati neid enam kui 70.
Pyhapaikade kaitse
•• Praeguse korra järgi on ligemale viiendik looduslikest pyhapaikadest kaitstud kui arheoloogia- või loodusmälestised, mitte aga kui pyhapaigad.
•• Kaasiku sõnul on juba praegu kaitse all olevate muistsete pyhapaikade ymbruses kehtestatud 50 meetri raadiuses kaitsetsoon ning sama põhimõte leiab rakendamist ka edaspidi. “Kui kaitse alla võetav pyhapaik on metsas, siis loomulikult lõpeb seal ning selle ymbruses igasugune metsanduslik tegevus,” ytles Kaasik. “Iga hiie kohta koostatakse eraldi kaitsekorralduskava, mis näeb ette, mida hiies võib teha ja mida mitte. Loomulikult jäävad kõik pyhapaigad huvilistele avatuks.” Samuti ei välistanud Kaasik võimalust, et juhul kui mõni maaomanik peab pyhapaiga kaitsest tulenevate piirangute tõttu kahju kannatama, hakkab riik seda kompenseerima.
•• Seni on hävimisohus pyhapaikade kaitsega tegelenud eeskätt kohalikud elanikud ja vabayhendused. Näiteks peatas meeleavaldus 2004. a hilissygisel ehitustööd Palukyla hiie-
mäel. Kunda hiiemäe tuulepargi ehituse alustamine on peatatud kuni kohtuvaidluse lahendamiseni.
•• 2000. aasta rahvaloenduse käigus registreeriti Eestis 1058 taara- ja maausulist.
Pilt: Yksnes meeleavaldus peatas kahe aasta eest ehitustööde alguse Palukyla hiiemäel. SL Õhtuleht.